"Tigu lehel"

Skulptuuritunni teemaks oli III kunstiklassil "Tigu lehel või õunal". Tunni algul vaatasime teo pilte. Edasi oli vaja savitükk teha voolimiskõlblikuks. Suurest vormist hakkasid lapsed välja tooma teo vormi, keha ja teokarpi. Viimase vormi valis igaüks erineva. Kuna teo voolimine oli suhteliselt keeruline, siis oli lehe või õuna lisamine soovituslik.

Mõned soovitused:

-töö voolimine peaks algama ühest suurest tükist

-teokarbile saab lisada huvitava mustri

-teo keha ja karp peaksid olema enam-vähem proportsioonis (mõnel kippus keha minema liiga suureks!)

"Sügis turul"

III kunstiklassi kunstitunni teemaks oli istuva ja seisva figuuri kujutamine. Eelkõige joonistasid lapsed vaatluse järgi klassikaaslast. Seejärel oli vaja luua kompositsioon teemal "Sügis turul". Töö valmis segatehnikas-kontuurjooned oli vaja üle teha väikese pintsli ja tuššiga, maalimisel e värvimisel kasutasid õpilased pastelle.
Mõned soovitused:

-figuuri kujutamisel peaks proportsioonidele tähelepanu juhtima väga ettevaatlikult, lapsepärane kujutamislaad peab jääma alles

-istuvat figuuri on kõige kergem kujutada küljepealt, seisvat aga otse

-kujutama peaks ka turukaupa, muidu jäävad pildid tühjad

-pastellitehnika juures peab rõhutama selle maalilist käsitluslaadi, ikka kipub laps pinnad lihtsalt ära katma

-meeleolu aitab luua toonpaber

"Sügisene kompositsioon"

III kunstiklassi ühe tunni esmaseks ülesandeks oli katta A4 formaat erinevate sügisvärvidega pastellitehnikas. Seejärel oli vaja välja kraapida lehed, seened, marjad jne. Kuna viimased jäid ebaselged, siis soovitasin katta lehted ja seente ümbrus musta või tumesinise pastelliga. Lõpuks lisasid lapsed veel okkaid, mis andis pildile õhulisuse.

Mõned soovitused:

-kujundite välja kraapimine sarnaneb vahakriipele

-pastelliga võib katta maaliliselt kui ka dekoratiivselt

-A4 formaat on jõukohane ka tavaklassi õpilasele

"Õunad"

Kolmandas kunstiklassis harjutasime maalimist akvarellidega. Seekord õunu. Kuna paber ei olnud akvarellipaber, siis tuli see kuidagimoodi pehmeks ja põnevaks teha. Proovisime paberi ära kortsutada. Nii mõnelegi osutus see raskeks-üks asi on paberit lihtsalt kortsutada, teine lugu siis, kui see on eesmärgistatud tegevus. Põnevust oli palju. Pärast paberi silumist, tekkis nn marmor-või ka batikpind. Sellele maalimine oli huvitav ja ettearvamatu.

Mõned soovitused:

-joonise peaks tegema enne paberi kortsutamist

-maalimisel peaks kordama kõiki traditsioonilisi akvarellimise reegleid

-kuna kujutasime vaid kahte õuna, siis oli vaja ka maalida varjud, see tegi pildid elavaks ja vormikaks

"Äike"

Erinevate loodusnähtuste kujutamine on jõukohane 4.klassile. Nii kujutasime teemat "Äike". Seekord ei teinud lapsed kavandit, vaid alustasid kohe alusjoonisega. Igaüks tegi seda, mida tahtis. Peamine rõhk töös oli emotsiooni edasiandmisel värviga. Kuna loodusnähtusi tajume väga erinevalt, siis proovisin võimalikult vähe töid juhendada. Ja tulemused tulid üllatavalt huvitavad.

Mõned soovitused:

-värvid peaksid olema tumedad ja ähvardavad

-kõige keerulisem on kujutada välgunooli ja selle ümber tekkivat helendust

"Ujun konna"

4.kunstiklass voolis savitunnis ujujaid. Kõige ilmekam on nn konnastiil. Töö algas traditsiooniliselt-suurest vormist detailidesse-ikka käte, jalgade ja pea väljavenitamine. Kõhuli inimese kujutamine oli suhteliselt keeruline. Peamine oli saavutada erinevate kehaoseda liikumine. Unustada ei tohiks ka ujumisriideid ja ka ujumisrõnagast.
Mõned soovitused:

-lapsed kipuvad käsi ja jalgu kujutama nn pulkadena-siin on hea selgitada reieosa paksust võrreldes sääreosaga, õlavarre paksust võrreldes käsivarrega jne.

-käsi lõpeb käelabaga ja jalg jalalabaga!

-riietele on tore lisada mustreid

"Sügisene metsaalune"

Harilik pliiats kui tehnika kipub sageli kunstitunnis ära ununema. I kunstiklass proovis joonistada seeni, marju, okkaid, oksi jne.-kõike seda, mida näed oma jalgade all sügiseses metsas. Kõigepealt õppisime erinevate seent kujutamist. Seejärel tutvusime hariliku pliiatsiga-mida tähendavad pliiatsi peal B ja H, mida numbrid. Üllatuseks oli see enamusele juba selge. Pliiatsijoone võimalusi tuleb ette näidata. Hoopis teine on pinna katmine värvipliiatsiga.

Mõned soovitused:

-hea oleks teha tunni algul pliiatsiga harjutusi-väiksemaid ja suuremaid ringe

-pliiatsiga ei tohiks varjutada risti nn kanaaia võrku, vaid muuta varjutamise suunda

-soovitav oleks näidata ette ka, kuidas saada erinevaid tonaalsusi, lapse käsi on nõrk ja ei suuda välja võluda tumedamaid toone

-vältima peaks pliiatsijoone laialiajamist näpuga-joon peab jääma nähe ja sellel peab olema elu

-esimesed harjutused võiksid olla lausa nn sodimistööd

-kuna lapse jaoks on siiski harilik pliiats igav ja ta tüdineb ruttu, siis võib lisada tööle viltpliiatsit

"Teen kukerpalli"

Kolmas kunstiklass pidi kujutama kukerpallitavat last. Poos on keeruline ja sellele eale raske. Kuid väike laps joonistab põnevalt ja huvitavalt, kui teda natuke suunata. Taas pakkusin

kavandipeal figuuri kujutamist skemaatiliselt. Alusjoonisele oli vaja see kanda suurelt ja selgelt. Maalimisel rõhutasin spontaansust ja visandlikkust, kuigi laps tahab ikka ilusti oma tööd teha.

Mõned soovitused:

-hea on visandada lastele ette kolm erinevat kukerpallitamise asendit-võtab hoogu, läheb üle pea ja maandub seljale, veel parem, kui mõni näitab ette

-skemaatiline kujutamine ei tohi olla eesmärk omaette, see on vaid abivahend liikumise saavutamisel

-ka riided tulels selga joonistada

-töö võiks jääda visandilk, kuna ka kukerpallitamine on kiire ja äkiline

"Sügisene park"

I kunstiklass maalis sügisest parki. Tunni algul lõikas iga laps välja viis erineva laiusega värvilise paberi riba. Järgnevalt oli vaja paigutada need nii, nagu meeldib, soovitav erinevate suundade ja rütmidega. Alles seejärel teatasin teema ja hakkasime maalime värvilisi puude võrasid. Pildi tihedus tuli lehesaju kujutamisega.
Mõned soovitused:

-võra maalimisel peab jälgima õigeid maalimisvõtteid, kust hoida pintslil kinni (mitte kaugelt, vaid sealt, kus lõpeb metallosa), kuidas segada värvi (värv segada paberil või alusel täielikult) ja kuidas katta pind (väikese pintslitõmbega)

-lõpptulemus tuleb efektsem, kui kasutada musta ja valget värgi (kasepuu tüved, valged pilved)

-lehesaju kujutamisel ei tohi teha nn pintslitrükki, vaid maalida väikese tõmbega

-metsaaluse kujutamisel võiks maalida põõsaid, seeni jne.

"Ehitame liivalossi"

II kunstiklassi esimene teema septembrikuus oli suvest-"Ehitame liivalossi". Kavandi tegemisel pakkusin figuuri kujutamisel uutmoodi lähenemist-skemaatilist. Nii saab kiiresti kujutada keerulisi poose. Pärast alusjoonise valmimist, oli peamine ülesanne segada õige kehatoon, maalida erinevaid liiva- ja meretoone.
Mõned soovitused:
-kehatooni segame punasest, valgest ja liivakarva kollasest, tooni õigsust saab kotrollida, kui panna segatud värvi kõrvale oma käsi

-kuna antud klass on väga tubli, siis soovitasin figuuridele alla maalida külmad varjud, tööd said huvitavad, kuid varju maalimine on siiski vanematele lastele arusaadavam

Kunstipraktika koolis.

Pelgulinna Gümnaasiumis on 8.kunstiklassid sooritanud iga õppeaasta lõpus, juunikuus nädalase kunstipraktika. Tallinn pakub selleks väga häid vaateid ja motiive. Praktika aeg tuleks planeerida loogiliselt ja põhimõttel lihtsamalt keerulisemale. Olen oma kava koostanud alljärgnevalt:
1.Puud ja park
2.Vabaõhumuuseum
3.Vanalinn
4.Jahisadam
5.Loomaaed. Kalamaja. Botaanikaaed. Jne.

Praktika peab aitama valida 9.klassis ka lõputöö teemat.
Praktikale eelnevad mitmed analoogsed ülesanded kunstituńnis, maikuus õuesõppetunnid.

Purjekad ja jahid.

Neljas praktikaülesanne 8.klassile on olnud visandilik töö. Huvitavaid vaateid ja põnevat kujutamist on pakkunud Pirita jahisadam, aga ka lennu- või reisisadam. Ülesandeks on olnud graafiliselt kujutada purjekaid koos veega. Kuna paate ja jahte on väga palju, siis üheks eesmärgiks on osata teha valikuid. Pildi ülesehitusel peaks jälgima vertikaal ja horisontaalsuundi (mastid, paadid).
Töö tuleb ilmekas vildikate, tintenpeni ja akvarelliga.
Mõned soovitused:

-laeva ei ole soovitav kujutada otse eest või tagant, parem on seda teha külgvaates

-kindlasti peab ära mõõtma laeva kõrguse ja pikkuse suhte, muidu kipub laev tulema nn vannilaev

-vee kujutamisel ei tohiks ära unustada ka värvilist peegeldust, lainetust (korrektoriga)

-jahid on sageli väga detailirikkad, kõike ei olegi vaja väga täpselt välja tuua

Vanalinna vaade.

Kunstipraktika kolmas päev on kuulunud imeiluse Tallinna vanalinna kujutamisele. Taas on keskne probleem majade ja tänavate keerukad perspektiivid. Viseerimisakna abil peaks valima motiivi, kus oleks tänavat, maju ja ka taevast. Vanalinna koha valikul olen ikka otsinud vaiksemat kanti (näiteks Laboratooriumi tänava ümbrus), kõige häirivam aga huvitavam on Toompea. Vanalinna majade kujutamisel tuleb tähelepanu juhtida, et seinad on kõrged, katused madalad (vastupidi taluhoonetele).
Mõned soovitused:

-Toompealt ei soovita vaateplatvormidelt all-linna kujutada, väga keerukad perspektiivid

-tähelepanu võiks juhtida kõnniteedele ja sõiduteele (esimene sageli kaetud asfaldiga, teine munakiviga)

-õpetuslikus mõttes on hea ette näidata akende ja uste koondumised

-valgus ja vari tuleks taas kõige lõpus kujutada (valgus soe, vari külm), vari võtab enamasti hoone kuju

-munakivi kujutamisel ei tohiks minna detailidesse

-majade seinad tunduvad sageli ühevärvilised ja tuimad, siin ei tohiks neid lihtsalt nn ära võõbata, vaid otsima erinevaid värvinüansse

Taluhooned Vabaõhumuuseumis.

8.kunstiklassi teine praktikaülesanne oli taluhoonete kujutamine. Puudele lisanduvad majad. Peamiseks eesmärgiks on hoonete õige kujutamine. Siin on olulisel kohal motiivi valik (kõige lihtsam on seda teha viseerimisakna abil) ja pildi mitmeplaanilisus (maastik, hooned, puud ja taevas). Ülesanne on keeruline ja aeganõudev. Maalimisel lisanduvad veel värviprobleemid (värvusperspektiiv, erinevad rohelised ja pruunid). Kõike korraga ei olegi vaja nõuda, kuid rääkima ja juhendama peab.
Mõned soovitused:

-hooneid peaks kujutame mitte otse eest, vaid valima maja nurga kahe küljega (koondumine)

-taluhoone katus on kõrgem kui sein, aknad väikesed

-materjali edasiandmine (palk, roog, laud jne.)

-vältima peaks taas detailidesse minekut, eesmärgiks olgu üldistus

-pildi teeb elavaks vaid valgus ja vari, varjud peaks maalima lõppstaadiumis

-valguses olev objekt on soe, kollakas, varjus aga külm ja sinakas, vältima peaks musta varju

Puude ja pargi kujutamine.

Kunstipraktika toimub igal aastal 8-ndale kunstiklassile. Praktika esimese päeva ülesanne on olnud aastaid puude ja pargi kujutamine. Olulisel kohal on motiivi valik, loodusvormide analüüsiv vaatlemine, suure vormi tabamine ja üldistamine. Tehnika võib olla erinev. Õpilane peaks nägema, et puutüvi allub silindervormile, võra, kerale või koonusele, Siit tuleneb ka valguse ja varju edasiandmine. Pargi (teed, hekid) kujutamisel peab jälgima perspektiivireegeleid. Reeglipärasust saab harjutada ka tunnis ette, kuid looduse vaatlemine on keerulisem ja komplitseeritum.
Mõned soovitused:

-lehtpuu võra on alati heledam, okaspuu võra tumedam, sügavam

-puutüvi on võrast tumedam (va kask)

-puulehti ei tohiks ükshaaval kujutada, välja nokitseda (seda soosib kõige enam harilik pliiats)

-maalimisel peaks jälgima erinevate roheliste segamist (rohi, võra)

-puude kujutamisel oleks soovitab paber võtta ette pikkupidi, siis mahuvad puud peale

Alati on kõige huvitavamad tööd, kus on isikupära ja ebatraditsioonilist! Kui laps kujutab nn vigaselt, siis see peaks ka jääma. Ta ei näe meie silmadega!

Lavakujundus 1.septembri aktuseks.

1.septembri lavakujundus oli adresseeritud I klassi tulijatele, abiturientidele ja lapsevanematele. Ikka on selle päeva kujunduselementideks olnud pihlakad, vahtralehed jne. tervituseks tekst Tere kool.
Seekord otsustasin kasutada tekstina "Tere sõber" ning kunstiklassides valminud laste portreemaale ja joonistusi. "Sõpru on palju, kõik on erinevad....." sedalaadi mõtted tulid kujunduse käigus. Kirjakujunduseks valisin suhteliselt suured tähed.

Lõpuaktuse lavakujundus.

Kujundustööd koolis on ikka kuulunud kunstiõpetajale. Neid on huvitav teha, kui laval on sügavust ja ruumi. Hoopis hullem, kui materjaliks vaid paber.
Lavakujundus peab olema kõigile vastuvõetav, siin ei saa peale suruda oma maitset ega tahtmist. Alati peab lähtuma publikust. Pean oluliseks lihtsust ja pidulikkust!
Lõpuaktuse lavale sai kujundatud roos, noalõikes ehk pabervitraažis ehk.....Paberi formaadi valisin supersuure ning teostasin klassi seinal. See andis hea ülevaate tulemusest. Tagumised toonpaberid olid valitud ekstra neoonvärvilised, mis on efektsed ja natuke intrigeerivad. Lava horisontaalne kangas sai valgest paberist lehemotiivid.