pühapäev, 28. veebruar 2010

Olümpiamedalite kujundamine




VIII tavaklassis disainisid õpilased medalid taliolümpiale. Esmaseks ülesandeks oli leida endale meelepärane spordiala (fotomaterjali põhjal). Näitasin ise paberi peal ette, kuidas on võimalik ühte liikuvat figuuri lihtsustada (kujutada figuuri skemaatiliselt). Edasi oli vaja figuuri ümber kujundada medali kuju. Kuna tavaklassi õpilased on suhteliselt rahutud ja tahavad tulemust kiiruga saavutada, siis võisid nad kasutada musta markerit, mis annab särava ja hea tulemuse. Teises tunnis lõikasid õpilased medalid välja ja kleepisid mustale alusele, seejärel vormistasid töö tervikuks (kas kujundasid tagafooni või tegid medalile juurde paela).
Mõned soovitused:
1.õpetaja peaks analüüsime figuuri, lisatud kirja ja kogu medali kujunduse tervikut
2.näidised võiksid olla, aga ei pea olema, see hakkaks õpilase mõtlemist piirama-liiga hea näidis väheste oskustega lapsele võib tekitada abituse tunde
3.lõpptulemus võib jääda ka nn tööjoonisena

Natüürmort klaaspudelitega


IX kunstiklassi ülesandeks oli maalida klaaspudeleid. Natüürmordi ehitasin üles veelgi raskemaks astades pudelid aknalauale, kasutades erivärvi pudeleid. Selle töö käigus paistis veel päike pudelitele, andes aknalauale imeilusaid värvilaike. Seega on töö "lihtne", kuid väga mitmete probleemidega.
Mõned soovitused:
1.seadeldise ülesehitusel peaks läbi konstrueerima ovaalid (põhi, suu), just need kohad nn vormiharjad võimaldavad maalida läikeid ja peegeldusi
2.maalima peaks piki vormi
3.maalida võib ka dekoratiivsete pindadega
4.läbi pudeli on vaja maalida ka aknaraam, seda tuhmimalt
5.aknalauale langev vari pekas olema külm, sinisem, valgus pudelite vahel soe ja hele
6.tavaklassis võiks ette panna vaid ühe pudeli
7.kui pudelid ei tule lõpuks klaasi moodi, ei tohiks panna halvemat hinnet, mitte kõik lapsed ei näe ega mõista ülesannet ühtemoodi, hoopis olulisem on osalemine protsessis, kogemuste omandamine

"Lind"


Eelkooli kunstitunnis voolisime savist lindu. Linnu keha põhivormiks on kera. Hea oleks, kui laps tutvuks juba algklassides põhiliste geomeetriliste vormidega. Neid ei tohiks kasvataja või õpetaja lapsele ette teha, vaid laps peab ise avastama need vormid. Pean oluliseks ka seda, et iga laps võtab ise aluse ja savi, nii kogeb ta ise tööprotsessi (ka koristamine). Algul lasin lastel savitükki vormida käte vahel, veeretades seda kord keraks, kord silindriks. Edasi venitasime kerast välja pea ja saba, siis tiivad. Lõpuks jäi venitada peast välja nokk ja teha silmad, siluda ja kujutada sulestik.
Mõned soovitused:
1.lind peaks jääma alusele kuni töö lõpuni (hea, kui on pöörlev alus, siis ta töötleb igast küljest))
2.kõik osad tuleks ikka välja venitada (paljud lapsed tahavad üksikuid osasid liita omavahel kokku, seda võimaldab plastiliin kui ka uuem savi)
3.linnu tiiva äär peaks jääma paksem mitte õhuke nagu paber (murdub ära kuivamisel)
4.voolimispulgaga tuleks edasi anda linnu sulestikku (tõmme olgu pea poolt saba suunas, nii nagu suled kasvavad), peal ja paelal lühemad, kehal, tiival pikemad
5.tähelepanu võiks suunata ka sellele, et linnu tiiva-,saba ja peaalune pind tuleb töödelda (laps kipub tavaliselt selle unustama)
6.kindlasti peaksid sedalaadi õpetuslikud tunnid vahelduma nn vaba teemadega

kolmapäev, 24. veebruar 2010

Kalligraafilised improvisatsioonid







Kirjaõpetuse tunnis XI kunstiklassis on üheks ülesandeks vabaloominguline improvisatsioon kirjatähega. Seda võib teha ka papiribaga, kuid tulemus jääb mõningal määral tuimem. Pintslikirja võib teha kahte moodi-lähtudes sulekirjast või Hiina ja Jaapani sulekirjast.
Viimast on koolitingimustes väga raske taha, kuna see nõuab teatud meditatiivset seisundit.
Pintslikirja harjutustöö põhineb ikkagi rütmile, mis saadakse kirjatähe elementidest. Metoodiliselt õige oleks tunni algul õpetajal endal ette näidata töö protsessi.
Mõned soovitused:
1.improviseerimine võtab palju paberit, sest HARJUTAMINE TEEB MEISTRIKS!
2.õpilasi on vaja pidevalt julgustada, sest tööd tunduvad kohati soditud ja mõttetud
3.parem on harjutada kirja püsti seistes, sest heale tulemusele aitab kaasa ka vaba kehahoiak
4.kirjutamisel ei tohi kogu käsi toetuda paberile, aitab väikesest sõrmest
5.huvitavama tulemuse annab mitmekordne ülekirjutamine ja erinevate värvuste kasutamine
6.ei ole vaja hakata kirjutama mingit konkreetset teksti, see võtab ära vabaduse
7.hindamise aluseks on ikkagi kompositsioon, mitte loetavus

esmaspäev, 22. veebruar 2010

"Mina oma lemmikloomaga"


II kunstiklassi teemaks oli kujutada ennast koos lemmikloomaga. Kõigepealt tegid lapsed kavandi. Hea oleks, kui iga laps valiks erineva looma, muidu saavad pildid igavad. Seekord tegime alusjoonise musta markeriga. Maalimise ülesandeks oli katta pinnad dekoratiivselt, võimalikult puhaste värvidega. Kahjuks kadusid töö käigus markeri jooned ja need tuli hiljem taastada.
Mõned soovitused:
1.laps võib kujutada ka väiksemalt !
2.mida teha tagafoonile-selle võib kavandada mingi mustriga tapeediks, sest toa kujutamine on taas lisaülesanne
3.säilitama peaks lapseliku kujutamise
4.looma keha on karvane, markeriga on seda lõpuks hea teha

pühapäev, 14. veebruar 2010

"Minu uus mänguasi"




Kunstitunni eesmärgiks oli seekord tutvuda elementaarsete geomeetriliste kujunditega-RUUT, KOLMNURK ja RING.
Esmaseks ülesandeks oli vaja need välja lõigata värvilistest paberitest. Murdsime A4 formaadi pooleks ja joonistasime igale värvile erineva kujundi (näiteks pool ringi jne.). Sellega õppisime natuke ka sümmeetriat. Edasi oli vaja kolm kujundit kleepida suvaliselt valgele paberile. Alles siis rääkisin lastele, et nüüd olete teie uue mänguasja loojad. Juurde võis joonistada musta markeriga silmad, kõrvad, jalad, tiivad jne. Tunnis oli nii õpetuslik osa kui ka fantaseerimisvõimalus.
Mõned soovitused:
1.kujundid teha küllaltki suured
2.juurdejoonistatu tuleks teha kohe markeriga, ei ole vaja lasta ette joonistada pliiatsiga (väikeselapse kunst on vahetum ja huvitavam, kui jätta ära mitmed vaheetapid-kavand, alusjoonis jne.)
3.ära ei tohiks unustada ka tausta, kus on mänguasi jne.
4.ringi ei tohiks teha mustast paberist, kuna ring meenutab lapsele looma või eluka pead, ei saa sinna joonistada suud, nina jne.

neljapäev, 11. veebruar 2010

"Siluetid...."




Figuurivisandite joonistamine on oluliseks osaks figuuri õppimisel.
VIII kunstiklassis proovisime figuure hoopis kääridega välja lõigata. Ette ei tohtinud joonistada, töö oli keeruline, kuna koos pidid hea tulemuse andma silm, käsi ja käärid. Õpilased saavad sellega üllatavalt hästi hakkama.
Piisab 4.-5. figuurist. Edasi oli vaja lõigatud figuurid paigutada paberile ja mõelda välja tagafoon ehk kogu kompositsioon. Võib kujutada ka noori õhtul või öösel linnaruumis.

"Putukad"-kuivnõel




Sügavtrükitehnikatest on koolis kõige lihtsam tutvustada kuivnõela tehnikat. Loomulikult on vaja siin ka vastavat trükipressi. Sel aastal kujutasime VII kunstiklassiga putukaid ja taimi. Plaadiks olen kasutanud aastaid vanu plastikplaate. Kunstivihikusse kirjutasid õpilased töö teostamise etapid:
1.kavandi valmistamine (kuna plaat on väike, siis piisab ühest motiivist)
2.kavandi kandmine kopeerpaberiga plaadile (tõmmis tuleb peegelpildis)
3.joonise välja kraapimine terasnõelga (võib olla ka sirkel, naaskel jne.)
4.kraabitud pind peab olema suhteliselt kare
5.trükkimise eel panna paber vette likku
6.trükivärvi panemine plaadile (spetsiaalne tampoon)
7.liigse värvi eemaldamine pehme lapiga
8.tõmmise tegemine
Mõned soovitused:
1.joonis tuleb teravam, kui paber jätta täiesti märjaks
2.põneva tõmmise saab, kui osa pinnast katta teise tooniga või jätta osa joonisest välja pühkimata
3.õpetada on vaja ka tõmmise õiget signeerimist
Kuivnõela tehnika pakub huvitavaid tulemusi, kui analüüsida õpilasega koos tõmmist!

kolmapäev, 10. veebruar 2010

"Millest ma unistan?"




II kunstiklassis väljendasid lapsed oma unistusi pildi kaudu. Kompositsiooni loomisel oli kaks ülseannet-kuidas ja kuhu kujutada ennast ja kuidas unistusi. Rääkisime unistustest lastega, koos vaatasime ka erinevaid pea asendeid, mis väljendaksid unistamist. Paraku osutus see keeruliseks. Olen antud teemat teinud ka VII kunstiklassis, tänu oskuste tasemele olid ka pea ja keha asendid ilmekamad.
Mõned tähelepanekud:
1.kuna tehnikaks valisin vildikad, siis võis kujutada ka väikeslt-laps jutustab oma pilti läbi kujundite
2.kõik pakutud unistused peaksid jõudma pildile ("Unistan, et mul oleks palju raha"-miks mitte lasta kujutada, teda puudutab see!)
3.pilt võibki olla kirju, sest unistusi on ka palju ja erinevaid
4.jälgida võiks viltpliiatsiga katmist-mitte sodida, vaid nn värvida, kasuks tuleb mustaga kontuurjoone rõhutamine

Portree kirjaga




X tavaklassi valikaine kirjatunnis kujundasid õpilased kirjaga portreed.
Sedalaadi kirjagraafikat nimetatakse kalligrammiks. Tunni algul oli vaja A 3 formaadile joonistada kaasõpilase portree. Seejärel analüüsisin näidistöid. Ülesanne oli jõukohane, kuna siin ei olnud vaja kujutada portreed ega kirja reeglipäraselt. Esmatähtis oli fantaasialend.
Mõned soovitused:
1.stiilsem tulemus saavutatakse vaid joonistatud kirjatähega
2.segamini-nii joonistatud kui ka kirjutatud teksti kasutamine annab küll kohati huvitavama tulemuse, kuid lõpptulemus kannatab
3.töövahenditeks soovitan kasutada musta markerit või tušši
4.nii võib kujundada ka oma kätt
Hulgaliselt fantaasiakirju leiab 1970.a. ilmunud raamatust "Buchstabenbilder und Bildalphbete", autoriks Robert Massin.
Teemat olen käsitlenud ka õpikus "Kaunis kiri" 2006.a.

reede, 5. veebruar 2010

Lumepalli veeretamine


II kunstiklassi lapsed said päris hästi hakkama küllaltki raske ülesandega-kujutada talvist liikuvat figuuri. Enne voolimist joonistasime skemaatiliselt läbi erinevaid keha asendeid. Hea oleks, kui laps suudaks voolida nii figuuri kui ka lumepalli ikkagi ühest tükist. Kuid võib lasta ka hiljem lisada pall.
Mõned soovitused:

1.jälgida oleks vaja, et voolitakse ikkagi välja kõik kehaosad (keeruliste asendite puhul võib jääda keha lühikeseks, sama ka jalgade ja kätega)
2.talveriiete kujutamine teeb figuuri kohmakamaks ja suuremaks
3.lapsed armastavad voolida liiga palju näppudega, tegelikult peaks kasutama rohkem voolimispulki, vorm tuleb lihtsam ja tahulisem
4.selg kipub jääma lame-siin tuleks juhtida tähelepanu selja kumerusele
5.kaelale annab paksuse sall
6.näo osad võivad jääda ka tegemata
7.kogu figuuri vormi tuleb jälgida igast küljest (alust pöörates, mitte figuuri kätte võttes!)
8.nn lumepall tuleb kleepida märja saviga figuuri külge, ühenduskohad kinni vajutada

Metslooma pea


I klassi skulptuuritunni ülesandeks oli kujutada metslooma pead. Kõigepealt vaatasime erinevate loomade pilte, rääkisime, miks on loomadel koon, kus on silmad võrreldes inimese peaga jne.
Voolimine algas taas suurest savitükist. Koonuosa ja kõrvad olid vaja välja vormida, mitte juurde panna.
Mõned soovitused:
1.kõrvad peaksid jääme pigem paksemad, jälgida sisevormi (laps tahab jätta kõrva serva õhukese, see aga murdub kuivamisel)
2.mitte unustada lauba osa
3.koonule lisada kindlasti ka suu ja ninaaugud
4.kuklal peaks olema kumerus
5.silm peaks olema erinev inimese silmast
6.kogu pea lasta katta faktuuriga (karva kujutamine)
Kuigi peame õigeks, et laps teeks kõik õigesti, peaks jätma alles kohati lapseliku, vigase ja rohmaka vormi.

kolmapäev, 3. veebruar 2010

Autoportree


Figuuri, sealhulgas portree kujutamine on kõige raskem. Seda õppeülesannet tuleb siiski harjutada igal õppeaastal. Et töö ei muutuks igavaks ja vaevaliseks, peab leidma uusi nippe ja lahendusi.
IX kunstiklassis olen teinud nii figuuri kui ka portreed vormi välja kustutamise meetodil.
Kõigepealt lasen katta paberi grafiidiga (võib ka söega), seejärel on vaja välja kustutada näo heledamad osad. Teravuse ja sära annab tööle pehme hariliku pliiatsiga varjude lisamine.
Soovitusi:
1.portreed tehes peab kasutama korraga nii kustutuskummi kui ka pliiatsit
2.kõige heledamad osad peab kustutama üle veel töö lõpus, sest käsi kipub grafiidi laiali nühkima
3.harilik pliiats peab olema väga pehme (8B, 9B)
4.oluline on ka sarnasuse tabamine

"Lumelinna liumägi"




VII kunstiklassi tunni ülesandeks oli luua ja disainida paberil etteantud tahukast üks atraktsioon lumelinna. Võimalik oli muuta tahuka kuju, juurde mõelda liurajad, sisemised käigud jne.
Kõigepealt joonistati tahukas, seejärel võis katta kogu paberi kas tolmuastelliga või akvarelliga (soovitav sinine toon), seejärel oli vaja muuta objekt jäälikuks ja külmaks.
Tehniliselt huvitavaks tegi töö viltpliiats, värvipliiats ja valge korrektor (vaid see andis võimaluse edasi anda lund ja jääd).
Töö lõpuks tuli tuua pilti ka elu. Seekord soovitasin joonistada siluetis figuure, et säiliks suur jalihtne vorm.