"Saunas"-"Dušši all"

Algklasside kunstis on olulisel kohal igapäeva elu kujutamine, seda ka selline teema, mis on seotud pesemise ja puhtusega. Teema on lastele üllatav ja ilmselt ka natuke intrigeeriv. Seekord katsetasime 2 kunstiklassiga märga tušši ja akvarelli. Kõigepealt valmis kavand, seejärel alusjoonis. Tehniliselt oli vaja sulepea ja tuššiga üle teha kõik piirjooned, vastava koha tegid lapsed enne pintsli ja veega märjaks. Kogu töö muutus häguseks ja ebaselgeks. Esimene rekatsioon oli enamusel, et nüüd on töö nässus.

Tegelikult peabki kõik nii olema. Akvarelliga maalisime töö elavamaks ja säravamaks.

Mõned nõuanded:

1.kujutada võiks kahte-kolme inimest, siis jääb pearõhk tehnilisele poolele

2.sedalaadi tehnika juures on vaja pidevat lapse julgustamist

3.akvarelli kasutamisel peaks jälgima, et tulemus jääks läbipaistev

4.unustada ei tohiks ka veepritsmete kujutamist

5.kui tulemus ei tulegi väga ideaalne, siis hinne peaks ikkagi olema väga hea-katsetamine on väärtus omaette!

"Minu lemmiktoidud"

7.kunstiklassi ülesandeks oli kujutada neid sööke ja jooke, mis on kõige paremad. Kõige parem peab olema kõige magusam ja miks ka mitte tehniliselt. Eesmärgiks oli läheneda tööle fotorealistlikult, tehnikaks sobis ideaalselt värviline pliiats. Nii tuligi lõpptulemus natuke "magus", kuid lapse töö võibki seda olla.

Mõned soovitused:

1.söögid-joogid võiks kujutada suurelt ja selgelt

2.tehniliselt tuleks näidata või rõhutada, et värviline pliiats on ka hea maalivahend, laps ei julge reeglina panna ühele värvile peale teisi toone

3.kasutama peaks väga häid värvipliiatseid-jämedamad ja pehmed

4.kui laudlina või tagafooni ei jõua enam värvilise pliiatsiga teha, siis võiks selle teha musta tuššiga, kasutades kas ruutu, triipu jne. Must rahustab värvikirevuse.

5.töö lõpptulemus võibki olla magus ja kitšilik

"Tallinn ja......."

8. kunstiklassis proovisime kahte tehnikat koos kasutada-papitrükki ja linoollõiget. Mõlemad on kõrgtrükitehnikad. Teemaks pakkusin "Tallinn ja...", valikuteks -loom, meri, loodus, inimene jne. Töö protsess oli pikk, alates kavandist kuni trükkimiseni. Seega jälgisin klassikalise graafilise töö tegemise reegleid.

Mõned soovitused:

1.mõlema tehnika puhul on vaja teha korralik kavand

2.kogu kujutatu tuleb tõmmisel peegelpildis

3.papitrükis linnamotiivid võiksid olla lihtsad ja geomeetrilised

4.väiksel linoolil võiks aga proovida just leida huvitavaid faktuure

5.trükivärvi toon võiks olla mõlemal tehnikal erinev

6.kasutada võiks ka erinevaid toonpabereid, kuigi ise pean ikka must-valget lahendust kõige kaunimaks

7.mahult ei sobi see töö kindlasti tavaklassile

Kunstikonkurss MAA VÄRVID

Rahvusvahelisel kunstikonkursil MAA VÄRVID sai 8-aastaste osalejate hulgas I koha minu II kunstiklassi õpilane KARMEL KAI MURUMAA. Sel aastal oli konkurss pühendatud raamatule ja lugemisele. Karmel Kai joonistas pildi Eesti muinasjutust.

Pidulik autasustamine toimus 27.märtsil Lillepaviljonis.

Pilte autasustamisest saad näha

http://nagi.ee/photos/jyriART/sets/257407/

Eelkooli kunstinäitus

19.märtsil oli eelkooli lastel viimane koolipäev. Kunstitundides valminud töödest panin koridori üles näituse. Väga oluline on just sedamoodi anda tagasiside nii lastele kui lastevanematele-kes on enam maalija, kes kujundliku mõtlemisega, kes oskab pildipinda maksimaalselt ära kasutada, kellel on fanataasiat jne. Lapsevanemal on suur huvi oma lapse edasiõppimise ja arengu vastu. Ka nende laste puhul, kellel ei ole kunstiannet või on vähem käeline tegevus arenenud, tuleb piltides leida ikka head ja positiivset.

"Ilusa käekirja konkurss"

17.märtsil kirjutas 35 Pelgulinna Gümnaasiumi IV – XII klassi õpilast O.Lutsu „Kevade“ teksti. Sellega algas ülekooliline „Ilusa käekirja konkurss“.

Korraldasin sedalaadi konkursi, kuna õpilaste käekiri on aastate jooksul muutunud üha halvemaks. See on tingitud käelise arengu tagasiminekust ja vähesest nõudlikkusest koolis ja kodus. Omajagu süüd on ka arvutil.
Konkursiga soovisin välja selgitada ilusama käekirjaga kirjutaja ning juhtida tähelepanu, et kauni ja puhta emakeele kasutamise juures ei tohiks ära unustada igapäevase käekirja korrektsust!
Konkursitöödest panin üles näituse, mis pakkus suurt huvi õpilastele.
Missugune on ilus käekiri?
Ilus kiri on hea rütmiga, loetav aga ka isikupärane.
Hindamisel lähtusin just nendest kriteeriumitest. Tulemused jagasin kooliastmeti, igast valisime välja kolm kõige paremat tööd.
Parimad konkursil osalejad said mälestuseks tänukirja ja kirjutusvahendi.

"Meie peret pildistatakse"

I kunstiklassi teemaks oli "Meie peret pildistatakse", kõigepealt tegid lapsed alusjoonise. Järgmiseks tunniks võttis igaüks kaasa oma perepildi. Nii valmis igal lapsel oma pilt, kus ta kujutas kõiki pereliikmeid ja fotograafi. Kompositsioon muutus veelgi huvitavamaks, kui kleepisime foto pildile. Tund oli mitmetpidi huvitav ja õpetlik-mis on foto, kuidas pildistada, kellega koos pildistada jne.

Mõned soovitused:

1.foto lisamine tööle ja pildi edasine teostus ei anna sellist tulemust, nagu suuremate õpilastega (st foto peaks lõpptulemusena sulama pildi sisse)

2.sedalaadi pildi tehnikaks on ikkagi kõige parem viltpliiats (nagu fotolgi säravad toonid)

3.probleem tekkis tagafooniga-piisab, kui see lahendada mingi lihtsa mustriga-joon, ruut jne.

4.foto kleepimiseks peaks ikka küsima lapse käest, kas ema või isa lubas, sest see on perepildi avalikustamine

"Loomaaias"

Tänase tunni teema oli "Loomaaias". Kõigepealt rääkisime, missuguseid loomi võib näha loomaaias, edasi vaatasime pilte loomadest. Joonistamist alustasime elevandist, kuna see on suur ja suhteliselt lihtsa vormiga. Seejärel tulid kaelkirjak, tiiger jne. Pildile pidi mahtuma 3-4 looma. Et loomaaiast saaks loomaaed oli vaja joonistada kõnniteed, inimesed ja muruplatsid.

Tehniliselt tegi üks rühm markeri ja õlipastelliga, teine rühm võis valida lisaks akvarelli.
Mõned soovitused:

1.loomad tuleks kujutada suurelt

2.mitme erineva tehnika kasutamine teeb töö segaseks, kuid see ongi lapse töö võlu

3.tähelepanu võiks pöörata õlipastelliga katmisele-et värvides ei kritselda, vaid katab ühtlase pinnana, veelgi parem, kui suudab maalida (erinevad värvid koos)

4.akvarellmaali juures jälgida õiget pintslihoidu (hoiab sealt, kus algab metallosa)

"Esemed vanalinnaga"

Mitmeid huvitavaid probleeme on võimalik lahendada töödel, kus on kaks või enam teemat üheaegselt. Kuna VII kunstiklass on väga tubli, siis lahendasime natüürmordi seekord koos tagafooniga. Töö algas natüürmordi ülesehitusega, maalimisega, ning seejärel Tallinna vanalinna kujutamisega must-valgena.
Mõned soovitused:

1.natüürmordi esemed ei pea olema keerulise vormiga, pigem olgu olemas põhivormid-silinder, kera, tahukas jne.

2.esemete ülesehitusel tuleks lähtuda klassikalisest meetodist-kostrueerimine

3.maalimisel peaks jälgima vormi saavutamist, oluline on ka langev vari

4.tagafoon võiks olla must-valge (võib ka foto pealt maha maalida)

5.lõpptulemusel peaks jälgima tervikut-esiplaani ja tagafooni head koosmõju

"Jalad"

Figuuri, sealhulgas käte ja jalgade, kujutamine on keeruline ja raske. IX kunstiklassis oleme joonistanud jalga vaatluse järgi. Kuna jala paljaks võtmine tekitas hulga probleeme, siis otsustasin sel aastal kujutada jalanõuga jalga. Tegime mitmeid visandeid, hiljem valmis musta markeriga juba korralikum kompositsioon. Arendasin ideed ja mõtet edasi-kus võiksid jalad olla, kuidas näeb koer jalgu näiteks bussis jne.
Mõned soovitused:

1.jalanõud peaks olema väga erinevad-kingad, botased jne.

2.lõpptulemus võiks jääda dekoratiivseks

3.pükste ja tagafooni kujutamisel võiks fantaseerida erinevaid mustreid

Pakendipaber

I kunstiklassis kujundasid lapsed pakendipaberi, teema võib olla nn vanamoodne, kuid õppida on mitmeid uusi mõisteid ja töövõtteid. Tunni alguses rääkisime erinevatest pakendipaberitest. Edasi oli vaja igaühel välja mõelda ja kavandada kaks erinevat kujundit, mis sümboliseerivad kevadet. Seejärel näitasin, kui suur on ruut, mille sisse peab mahtuma kujund (selleks voltisin ise aluspaberi ruutudeks). Lapsed pidid papist lõikama välja šabloonid, edasi ühe kujundi ühest värvilisest paberist ja teise teisest (kokku 8 +8 kujundit). Lõpuks jäi paigutamine vahelduva rütmi põhimõttel ja väiksemate osade lisamine.
Mõned soovitused:

1.kindlasti peab rääkima õigete terminitega-šabloon, kujund, rütm, paigutus jne.

2.kujundid peaksid olema võimalikult lihtsad-lill, leht, päike, lepatriinu jne.

3.aluspaber võiks olla värviline ja ruudutada võks voltimise teel

4.üksikute detailide lisamine annab tööle sära, eriti must ja valge-näiteks lepatriinu täpid

5.selle töö juures on hea juhtida lapse tähelepanu ka ratsionaalsele paberi kasutamisele kujundite joonistamisel

"Autoportree"

II kunstiklass kujutas kunstitunnis oma nägu, siit sai selgeks ka mõiste autoportree.

Ka tehnika oli uus-diatüüpia. Kõigepealt joonistasid lapsed peeglist iseenda portree. Edasi panime puhta paberi kirjaklambritega alusjoonise teisele küljele. Töö muutus veelgi keerulisemaks, kuna õige poole näoks sai roosa paber. Lastele oli väga põnev avastada uus tehnika ja tulemus, mis peabki olema natuke määrdunud-just diatüüpia tehnikale iseloomulik.
Mõned soovitused:

1.nägu peaks kujutama suhteliselt suurelt, kuna selle tingib tehnika

2.näo osadest peab rääkima, kuid ei ole vaja nõuda õigete proportsioonide jälgimist

3.klaasi peale peab rulliga panema trükivärvi õhukeselt, see töö peaks jääma õpetajale

4.joonis tuleks üle teha pastapliiatsiga, siis on näha, mis tehtud, mis mitte

5.kätt ei tohi toetada paberile, muidu võib töö ära rikkuda

6.paraku on selle tehnika õppimine võimalik ikkagi väiksema grupiga

7.hiljem võib tööd koloreerida ka guašši või pastelliga, kuid see ei ole kohustuslik