Dadaistlik kompositsioon

XII üldklassi kunstis on võimalik mitmed XX sajandi kunstivoolud selgeks teha läbi praktiliste tööde. Vähene tundide arv võimaldab teha vaid väikseformaadilisi töid. Aeg on näidanud, et kuiv kunstiajaloopõhine tund on oma aja ära elanud.

Lasin õpilastel koguda nädala jooksul nn igasugust prahti-bussipileteid, kassatšekke jne.

Kogu praktiline töö põhineb kompositsiooni tasakaalu leidmisele, kollaaži loomisele.

Kuna "prahikunsti" tegemine on õpilasele suhteliselt võõras, siis on vaja pidevat julgustamist ja heakskiitu. Just DADAISM toob ilu kõrvale ka inetuse!

Tööd võivad olla kas tasapindsed või reljeefsed.

Rahatähtede kasutamine on problemaatiline!

"Talvepäev õues"

Eelkooli kunstitunni ülesandeks oli kujutada iseennast kas kelgutamas, suusatamas või uisutamas. Fotode abil selgitasin figuuri liikumisi erinevatel tegevustel. Visandasin ette õige suuruse. Tehniliselt valmis töö neljas etapis-alusjoonis pliiatsiga, kontuuride üle joonistamine tušši ja peenikese pintsliga, mõne riideosa katmine guaššiga ja lõpuks lume kujutamine. Töö osutus nõrgematele raskeks. Ometi olid tulemused vahvad!
Metoodilisi tähelepanekuid:

1.kindlasti valida aluspaberiks toonpaber

2.kuna lasteaias tõenäoliselt välditakse nn sodimistehnikaid, siis oli tund korralduslikult keeruline

3.KUIDAS SÄILITADA LAPSELIK FIGUURI KÄSITLUS? ette näitamine peab olema lühiajaline, joonis võimalikult kiiresti eemaldada seinalt

4.laps armastab pintslit hoida varre otsast-pintslit peab hoidma sealt kus algab metalliosa (joon tuleb kindalam)

5.suurelt kujutamise nõue ei tohiks olla range, kuigi antud tehnika seda nõudis (lapse loomulik kujutamislaad on väike)

Gooti kiri-TEKSTUUR

Gooti kirja võib õpetada mitmel erineval moel. Oleneb klassist ja õpilaste vanusest. Antud ülesannde lahendasin X tavaklassi valiktunni raames. Siin peab olema kirja harjutamine väga mänguline ja lihtne. Range ja paljunõutu võib õpilasele kirjaõpetuse teha ebameeldivaks.

Esimeses tunnis oli vaja paberribadest murda tähed. Need ei tule küll päris tekstuuri sarnased, kuid selgeks peaks saama, et tegemist on nn murtud kirjatähega. Kui kasutada ka kontrastseid värvilisi pabereid, siis tuleb tulemus suhteliselt efektne.

Teises tunnis kirjutasime tekstuurkirja. Andsin õpilastele laiad veneaja plakatsuled. Siit soovitus-mida laiem on sulg, seda enam hakkab tegija nägema joonte eripära ja kirja iseloomu.

Ka selle ülesande lahendamisel ei nõudnud ülitäpset õige tähevormi jälgimist. Kuigi juhendamise juures tuleb pidavalt rõhutada selle kirja eripära-joon murdub, tähe sisevorm on kitsas, need tuleb kirjutada üksteisele küllaltki lähedale.

Peamine on julgustada õpilast kirjutama, küll siis hakkab ka tulema!

Talisport

VII kunstiklassi maalitunni teemaks oli kujutada talisporti. Tavaliselt oleme harjunud, et lapsed loovad pildi kas ühe või mitme tegevusega. Seekord oli vaja komponeerida talvine pilt ühe suure figuuriga.
Metoodilisi tähelepanekuid:

1.figuur võiks olla paberiservaga lõigatud, isegi pea (reeglina seda ei tehta!)

2.kompositsiooni võiks võrrelda fotoga, kus pildile satub suhteliselt juhuslik motiiv

3.värvilahenduses on probleemiks erinevate valgete segamine ja maalimine

4.raskeks osutub ka riiete maalimine, kuna siin on vaja edasi anda vormi

5.hoogsa talisportlase saab edasi anda lume ja tuisu kujutamisega (pintslitõmbed!)

6.näo osade maalimine ei ole oluline

"Lumememm"

I kunstiklassis on töökavas ühe lihtsama trükitehnika õppimine-PAPITRÜKK. Esimeseks tööks peaks võtma väga lihtsa kujundi-lind, kala jne. Sel aastal tegime lumememme.

Metoodilisi soovitusi:

1.alus, millele kleebitakse võiks olla tumedam kui kujund ise (seekord tegin valge-valgel ja lapsel oli suhteliselt raske joonist jälgida!)

2.lumememme (samuti näo) kujutamisel tuleks osad seest tühjaks lõigata

3.laps ei tohi hakata uuristama auku sisse sisemise osa väljalõikamiseks

4.lapsel on hirm käsi määrida liimiga

5.kasutama peaks ainult PVA liimi

6.üle ääre läinud liim tuleb kohe ka laiali ajada, vastasel juhul hakkavad liimihunnikud kaasa trükkima

7.jutu põhjal ei saa laps antud tehnikast aru, kuna selles tunnis on suur osa õpetuslikul poolel, siis peaksid lapsed kõike tegema järjekorras (soovitan õpetajal kaasa teha!)

Liumägi

Algklassides on talvel üheks heaks vormiõpetuse ülesandeks savist teha liumäge või atraktsiooni lumelinnast. Esimese teema lahendasin I kunstklassiga, teise II kunstiklassiga (soovitav töö kahepeale). Vaatasime erinevaid loomapilte, juhtisin tähelepanu, missuguse looma kehaga saab siduda liurenn-elevandi lont, krokodilli keha jne. Kui I klassis piisab vaid ühest elemendist- liurennist, siis II klassis peaks aga olema kindalsti trepp, mingi käik ja ka liurenn.
Metoodilisi soovitusi:

1.jälgida, et lapsed vooliksid liumäge, mitte ainult looma (funktsionaalsus)

2.lõpptulemus võib jääda vormilt ka lohakas

3.II klassis peaks laps suutma lahendada skulptuuri igast küljest

4.savitööd tuleb lahendada ühest suurest tükist, mitte liites osakesi kokku

Tunni lõpus lasin igal lapsel rääkida oma liumäest.

Joon kompositsiooni moodustaja

Antud teemat olen käsitlenud tavaklassi VIII või IX klassis. Töövahenditeks vaid paber ja pastakas. Õpilased ei saa tegelikult aru, miks nad peavad sellist nn jama tegema ja kas see on ka kunst.

Joon on tegelikult põnev ja väga erinevaid variante pakkuv element. Kõige paremini saavad õpilased ülesandest aru väga hea näidistöö põhjal. Aga võib lasta ka ise avastada joone iseloomu.

Ülesanne on ka hea pingeseisundi maandaja.

Mõned metoodilised soovitused:

1.joonega ei tohi nn sodida edasi tagasi

2.joonel on algus ja lõpp-nii peaks ka tõmbama jooni

3.joon võib olla ka ringjoon

4.joonega ei tohiks otsida mingeid konkreetseid kujundeid-see häirib lõpptulemuse

5.joon võib olla jõuline ja tugev aga ka õrn ja habras

Palusin tunni lõpus kõigil oma töö panna teibiga seinale ja jälgida, milline töö kuhu sobib. Kui kõik olid üleval, said õpilased aru, et ka sedalaadi nn sodimistöö on KUNST. Hea on ka analüüsida töid.

Kiri vormil

Gümnaasiumi kirjaõpetuse kursuse üks ülesanne on sulekirja kasutamine vormi edasiandmisel. Olen seda ülesannet esitanud kahel moel:

1.sulekiri vormi edasiandmisel tasapinnal

2.sulekiri pabertahukal

Hea on, kui õpilane valdab hästi ühte sulekirja, soovitavalt untsiaali (puuduvad ala-ja ülapikendid) või gooti kirja tekstuuri (annab tiheda koelise pinna).

Geomeetrilistest vormidest oleks huvitavam valida pöördkeha-kera või silinder (pinnalisel kujundamisel), tahukas- kuup või püramiid (mahulisel vormil).

Pinnalisel kujutamisel tuleks joonistada kerale jooned ette, seejärel kirjutada sulekirjas vaba tekst. Keeruline on kirja teha üldse kaar-või ringjoonele. Vorm hakkab kujunema tänu kirja tihedusele.Võib kasutada ka erinevat värvi tušši.

Mahulise vormi puhul peab konstrueerima pinnalaotuse. Enne ei tohiks seda kokku kleepida, kui kõik tahud on kirjaga kujundatud. Jälgima peaks kompositsioonilist tervikut.

Figuuri kujutamine IX klassis

IX klassi töökavasse kuulub vaatluse järgi algklassi lapse kujutamine. Seekord oli modelliks II klassi õpilane Heleriin.
Probleemiks on-kuidas kujutada last nii, et ta oleks lapse moodi. Ikka kipub lapsest saama nn vana inimene. Hea oleks, kui modelliks oleks seelikuga tüdruk (jalasääre joon).
Õpetaja ülesanne on juhtida tähelepanu järgnevatele asjaoludele:
1.pea kujutada natuke suuremalt
2.kael on lapsel peenike
3.lõuaots on suhteliselt terav
4.õlajoon läheb jäsult alla (õpilased armastavad teha laiad õlad)
5.käsivarred on suhteliselt peenikesed
6.põlveõnnal koos sääremarjaga tuleks joonistada välja voolava, kumera kaarega (iseloomulik just lapsele)
7.labajalg on väike
Töö võiks teostada hariliku pliiatsiga. Minu kogemus ütleb, et kui alusjoonist veel üle teha värvidega, siis hakkaks õpilane kujutamisega nagu otsast peale. Oht on ka olamasolev ära rikkuda. Sarnasuse saavutamine jäägu tahaplaanile. See oskus on osaliselt lapsel looduse poolt kaasa antud. Figuuri kujtamine on raske, kuid proovima peab!

Kunstitund eelkoolis

Eelkoolis on olulisel kohal lähendada lapsi koolile, suunata lapse loovat arengut.
Kuna 6.aastasest saab sügisel koolilaps, siis on tore, kui ta juba eelkoolis ka õpib natuke kunsti.
Esimese tunni teemaks oli "Lumelohe, lumedraakon".
Metoodiliselt võiks jagada tunni nelja etappi.
I Tunni algul joonistasid lapsed pliiatsiga ringe, kergelt ja hoogsalt. Käsi ei tohi toetuda paberile, ringjoon peaks olema pidev ja erineva suurusega.
Hästi mõjub, kui kutsuda lapsed ühe töökoha juurde ja näidata ringide joonistamist koos, põhimõttel-mina juhin lapse käega joont ja laps teeb ringi.
II Kui kogu paber on nn ringitatud järgneb otsimismäng-kuidas panna kokku erinevatest ringjoontest draakon või lohe, kus on pea, kus keha jne. Juurde võib joonistada jalad ja pea.
III Kui on lohe või draakon valmis, võib anda lastele õlipastellid ja lasta katta osad elemendid erinevate siniste, valgete toonidega.
IV Kõige lõpuks võib lasta kujutada lumesadu ja tuisku.
Tund peaks olema loov aga samas ka õpetlik, kõike pakkuda õigetes proportsioonides. Kindlasti peaks olema tund ka mänguline.
Kuna väikeste laste käeline tegevus on tugevasti tagasi läinud, siis võiks tunni algul teha mõned harjutused labakäele (ringid) ja sõrmedele.

Pilte näeb aadressil

http://nagi.ee/photos/pelgulinnakunst/sets/247129/