neljapäev, 20. detsember 2012

Koomiks "Mina ja raha"



20.detsembril autasustati Eesti Panga Muuseumis üleriiglise koomiksi joonistamise konkursi "Mina ja raha" paremaid. Minu VI k klassi õpilane Kaarel Kütt sai 12.-15.a. vanuserühmas Koomiksiseltsi eriauhinna. Palju õnne!
vt.lisaks

pühapäev, 16. detsember 2012

Jõulukaunistused klassi



I klassi kunstirühmaga kaunistasime jõuludeks klassiruumi. Valisin kujunduselemendiks suured piparkoogid. Töö oli kahepeale. Formaadiks valisin A 2. Esimene piparkook kujutas maja, teine oli laste enda valikul, kas kuusk, süda või..... Kõigepealt oli vaja joonistada valmis kujund ja ära maalida see pruuni guaššiga. Peale värvi kuivamist, oli vaja valgega peale maalida detailid. Seejärel lõikasid lapsed oma piparkoogid välja. Tulemus oli meeleolukas.
Metoodilised soovitused:-piparkookide joonistamisel tuleks lasta kujutada vaid põhivorm; lapsed kipuvad joonistama ka detaile, kuid need saab kõik hiljem lisada
-materjaliks sobib ka õhem paber, sest paksu pappi on raske lõigata ja seinale kinnitada

-klassi jõulukujundused peaksid olema küll laste enda looming, vältima peaks šabloonpäkapikkude ja kuuskede seinale panekut. Hoopis hullem on, kui õpetaja paljundab koopiamasinaga nn ilusad pildid, laspsed värvivad ära jne. Usaldama peab lapse loovust ja fantaasiat! 

laupäev, 17. november 2012

Metoodiline veebiraamat

Valmis esimene metoodiline veebiraamat "Kalligraafilised mängud". Töö on teostatud Koolielu
e-kursuse raames.
Vaata
http://snack.to/fznqdsai

reede, 16. november 2012

Meie klassi pilt



VII tavaklassi kunstitunnis joonistas igaüks iseenda portreed. Tuletasime meelde näo osad ja ülesehituse. Üks pool portreest oli vaja varjutada. Kogu töö valmis pastakaga. Tunni lõpus kasvas teema projektiks "Meie klassi pilt". Igaüks pidi paigutama oma portree seinale oktoobrikuus tehtud klassipildi põhjal-kes kelle kõrval seisis jne. Olukorra päästis kaasavõetud tahvelarvuti, kust sai kontrollida. Tulemus oli üllatav ja tegevusrohke.
Mõned metoodilised soovitused:
-antud teema juures ei ole oluline tulemus vaid protsess
-autoportree tegemisel võiks kasutada peeglit, kuigi sarnasuse saavutamine on tavaklassi lapse jaoks keeruline
-teemat on hea lahendada tehniliselt ka siis, kui ei olegi töövahendit kaasas-pastakas on ikka kotis
vt lisaks
http://nagi.ee/photos/pelgulinnakunst/21692657/in-set/358275/

pühapäev, 28. oktoober 2012

"Täna samm, homme teine", "Kooli uus õppetava"


Eelmisel õppeaastal esitasin oma metoodilise blogi "jüriART....." Koolielu konkursile "Täna samm, homme teine". Selle õppeaasta oktoobris avaldati tulemused. Minu töö sai tunnustusena tänukirja ja valiti 10.parima metoodilse töö hulka (esitati kokku 32 tööd).
Oma blogi tutvustasin 23.oktoobril IKT sügiskonverentsil "Kooli uus õppetava" Tallinna Reaalkoolis.

pühapäev, 21. oktoober 2012

QR KUNST

Internetti ja linnaruumi on ilmunud põnevad ruudud, mida nimetatakse QR-koodideks.
See on triipkoodi edasiarendus. Ka laste kunsti võib esitleda QR-koodidena. Koodi kasutus on lai-võib teha näieks otsimismänge.
Ka Kumu uute näituste siltide juurde on ilmunud QR-koodid. On vaja vaid nutitelefoni ja vastavat programmi. ITK koolitusel valmis hea kolleegiga koos väike projekt, vaata seda

Kompositsioon rahvakunsti ornamendiga.

                                                                           Kaarel Kütt
                                                                            Margot Arvola
VI klassi ülesandeks oli luua pilt, kasutades kompositsiooniks Eesti rahvakunsti ornamentikat e mustreid. Kõigepealt oli vaja mõelda idee ja teema. Kuna mõtlemine on kunstis raske ja harjumatu, siis tekitas ülesanne esialgu vastumeelsust. Ornament ja omaloodu pidi andma pildile uue kvaliteedi. Katsetamine ja proovimine andis kunstitunnile loovust juurde. Lõpptulemused olid huvitavad.
Mõned metoodilised soovitused:

-õpilastel oleks kergem, kui õpetaja annaks konkreetse teema, näiteks tuba, linn, maastik jne.
-pilt võiks jääda must-valge lahendusega, värviline ornament nõuaks lõpplahenduseks vildikat, mis aga omakorda jätab tulemuse kirju ja ilmetu
-efektsema tulemuse annavad must-valged mustrikoopiad

esmaspäev, 1. oktoober 2012

"Minu eesnime täht ja MINA"

Lysanna Bulavko
Kevin Kivimaa

I klassi ülesandeks oli maalida oma eesnime täht koos portreega. Täht tuli kujutada suurelt ja paksult. Edasi järgenes tähe maalimine just nende värvitoonidega, mis iseloomustasid ennast kõige rohkem. Lisada oli vaja ka oma portree. Kui tööd said valmis, algas TÄHE PERFORMANCE ehk kõikidest tähtedest oli vaja moodustada uusi sõnu. Otsimismäng oli põnev, kuid kahjuks oli selles rühmas hästi palju K ja E tähega lapsi, seetõttu tuli ka sõnu vähem.
Mõned metoodilised soovitused:
-maalida võib nii dekoratiivselt kui ka maaliliselt, laps võiks ise valida
-portreeosa võiks olla hästi spontanne ja maalitud vahetult, siis säilib värskus
-koostööoskusi ja avastamsirõõmu pakub nn performance tähtedega
Kuidas toimub kujundav hindamine?
-kuna selles töös on mitmeid raskeid momente, siis IGA KIITUS on positiivne
vt. lisaks
http://nagi.ee/photos/pelgulinnakunst/21507079/in-set/356811/

pühapäev, 30. september 2012

Hõbemedal Jaapanist.



Jaapani Penteli rahvusvahelisel kunstikonkursil sai HÕBEMEDALI IV kunstiklassi õpilane Jasper-Rasmus Altpere, maal "Seenelkäik".

esmaspäev, 24. september 2012

Kompositsioon oma eesnimega.


                                                      Jessica Babenko 6 klass
IV klass tegi väikese kompositsiooniülesande oma eesnimega. Kõigepealt oli vaja suhteliselt voolava joonega kavandada oma eesnimi. Seejärel aga mõelda, missugune nime osa annab edasi arendada kompositsiooniks.
Mõned metoodilised soovitused:

-oma nimi võiks olla kui joone areng
-nime võib üle joonistada markeriga
-parem oleks, kui töö ei muutuks jutustavaks pildiks

Vaata lisaks
http://nagi.ee/photos/pelgulinnakunst/21479205/in-set/356811/

neljapäev, 20. september 2012

Ettekanne VII infopoliitika foorumil.



VII infopoliitika foorum "Kultuuripärand ja e-haridus" toimus Rahvusraamatukogus 20.septembril.
Maikuus koostatud samateemalise küsimustiku vastuste põhjal valmis ettekanne "Digitaalne või ehe kultuuripärand KUNSTI õpetamisel".
Lisainfo:
http://www.nlib.ee/html/yritus/infofrm7/index.html

laupäev, 15. september 2012

Suvepäev lõbustustepargis.



                                         Birgit Raidna 5 ak

V klassi ülesandeks oli kujutada lõbustusteparki. Kuna pildi kompositsioon koosneb paljudest väikestest detailidest, siis on seda tööd hea teostada viltpliiatsitega.
Seekord proovisin teistmood. Kõigepealt voltisime musta paberi pooleks (A3) ja lõikasime välja poolkaared (sümmeetria mõiste), lahtivõetuna tulid välja põnevad ringid. Lisaks lõikas igaüks veel kaks lainelist joont. Alles nüüd teatasin teema ja õpilased hakkasid pildile otsima paigutust. Ringjoontest said vaaterattad, joontest huvitavad raudteed jne. Ülejäänu kompositsiooni lasin joonistada kohe musta vildikaga. Tööd said hoogsad ja spontaansed. Kes soovis, võis lisada värvi.
Mõned soovitused:
-kui mõni soovib lõigatud ringe edasi arendada muuks teemaks, tuleks seda ka lubada-oluline on fanataasia

Mida hinnata:
-fantaasiat
-üldmuljet
Olen kirjutanud lapsele sageli päevikusse kaks hinnet-näiteks
fantaasia 4
üldmulje 5

Sel teemal veel pilte
http://nagi.ee/photos/pelgulinnakunst/21429713/in-set/356811/

pühapäev, 2. september 2012

Õuesõpe ilma värvideta



                                                                                              Jüri Mäemat
Kunstitunde võiks kasutada septembrikuu kaunite suvelõpu ilmade korral ÕUESÕPPELE. Olen käinud nii kevadel kui sügisel lastega koolimaja ümbrust joonistamas. Vaja ei olegi muud kaasa võtta, kui alus ja tintenpen. Oleme proovinud toonida valget paberit taimedega. Nii annavad näiteks võililled kevadel suhteliselt tugeva kollase värvuse, lehed rohelise; sügisel aga näiteks floksid imepärase sinise või roosa tooni. Mullaga saab kätte sügavaid pruune toone. Taimedega värvitud paber jätab nüansirikka õrna tooni, mille peale on võimalik tintenpeniga  teha kas taimevisandeid või joonistada hoopis hoove ja maju.
Mõned soovitused:

-lastele võiks selgitada, et loodust peab siiski hoidma-kunstitunni lõpus ei tohiks jääda maha hunnik murtud taimi või lilli

pühapäev, 17. juuni 2012

Õppekäik "Keskaegne Tallinn".

10.klassi kunstikursus on lõppenud mitmel õppeaastal keskaja kunstiga. Tallinnas on seda väga hea siduda õppekäiguga vanalinnas. Pean oluliseks kahte eesmärki:
1.kaasata õpilased ise protsessi
2.tutvustada giiditööd-kuidas läbi viia ekskursiooni
Kõigepealt töötan välja marsruudi, kuhu jäävad vanalinna kõige olulisemad objektid. Seejärel valivad õpilased kahepeale ühe vaatamisväärsuse, mida on vaja tutvustada kaasõpilastele.
Näiteks-Toompea (Riigikogu hoone), Aleksander Nevski katedraal, Toomkirik, Pikk ja Lühike Jalg, Niguliste kirik, Kullo Lastegalerii, Raekoja plats (Raekoda), Püha Vaimu kirik, Suurgildi hoone, Mustpeade vennaskonna hoone, Oleviste kirik, Rannavärav.
Mõned soovitused:
-kindlasti peab käima ise enne marsruudi läbi
-alati peaks täiendama õpilase juttu, leidma mõned huvitavad faktid, kuna enamus kasutab ettevalmistuseks internetipõhist materjali
-oma kodukanti peaks tundma, olema valmis seda tutvustama vajadusel ka turistidele
-sedalaadi õppekäiku võib teha ka oma kodukandis väikelinnas või maal

"Meie muinasjutt" - projektülesanne.




                                                Mariliis Laiakask, Helen Roots, Eliisbet Klement

II klassi kunstirühma ülesandeks oli luua ruumiline pilt-makett teemale "Meie muinasjutt". Sedalaadi töid on hea teha rühmatöödena. Kõik pidid lähtuma kompositsiooni peaelemendist-lossist. Tegelased, tegevus jäi enda välja mõelda ja lahendada. Tehnikaks pakkusin välja viltp-ja värvipliiatsid.Lastele pakuvad ühised projektülesanded suurt rõõmu.
Mõned metoodilised soovitused:

-projektiülesande lahendamisel peab domineerima lapse idee ja teostus, õpetajapoolne suunamine olgu väga delikaatne
-tööde teostus ei peagi olema lapsel ideaalne, natuke loovat lohakust tuleb kasuks lõpptulemusele
-tehniliselt peaks näitama puude, majade ja tegelaste toestamist nn jalakestega
-rühmatöös saab jälgida laste omavahelisi suhteid
Kuidas hinnata:
-rühmatööde esitlemisel võiks kasutada kujundavat hindamist-anna hinnang hästitehtule, kiida; anna nõu mõnele ebaõnnestumisele



esmaspäev, 21. mai 2012

"Kes elas keskaegses Tallinnas?"

                                                     Alesja Gorbunova

Gümnaasiumi kunstikursuse üks tunni teema on gooti e keskaja kunsti tutvustus. Peale kunstiajaloopõhise osa tutvustamist pakkusin lahendada praktilise ülesandena joonistada visandlikult Tallinna keskaegset hoonestust (aluseks fotod).
Lisaks oli vaja mõelda inimesed või tegelased, kes elasid antud majas, panna neile nimed,mis nendega juhtus jne.
Sedalaadi visuaalne ja fantaasipõhine loovtöö pakkus suurt huvi. Gümnaasiumi uus riiklik õppekava peakski olema kunstiõpetajale paindliku ja loova lähenemisega. Kunstiajaloo loeng peaks asenduma laiapõhjalise ajastu mõistmisega, seoste loomisega ja iseenda suhestumisega.
Metoodilisi soovitusi:

-joonistuse võib asendada ka fotodega
-hoonetest võiks valida näiteks kiriku ja keskaegse kaupmehe elamu
Kuidas hinnata:
-sedalaadi töid võiks esitleda või hoopis koostada kogumik või......ja kas hinne ongi kõige olulisem??

"Jalgratturid"



IV klassi kunstitunni ülesandeks oli joonistada kompositsioon jalgratturitega. Tunni alguses oli vaja teemat teadmata teha lihtsalt käe harjutusi, joonistades lõputu hulk ringjooni. See oli osaliselt ka teraapilise mõjuga. Kui paber sai ringjooni täis, said lapsed teada teema-ringidest said rattad ja ratastele tuli joonistada figuurid. Töö oli täis avastusi ja otsimist.
Metoodilisi soovitusi:
-ringe joonistades peab käsi olema randmest vaba ehk õhus-pliiats puudutab vaid paberit
-ringjooni võiks lasta joonistada paberi mõlemad pooled täis, sest käsi harjub ja joon muutub vabamaks
-figuurid võib kujutada ka siluetselt, töö võiks jääda visandlik
-ratturid võivad kattuda, paberist välja minna jne.-sedalaadi paigutust peab julgustama tegema
Kuidas hinnata:
-hinnata võiks paigutuse julgust ja originaalset lõpplahendust

pühapäev, 29. aprill 2012

Disain reklaamlehele.



Margot Arvola, Jessica Babenko

V klassi ülesandeks oli kujundada REKLAAMLEHT. Ka uus õppekava seab olulisele kohale disaini ja projektülesanded. Viimase tegemiseks oli vaja mõelda reklaamlehe pealkiri, mida reklaamida ja kuidas. Ülesande esitamisel on hea analüüsida lastega enne läbi erinevaid reklaamtooted, ajalehti jne. Arutlema peaks hea ja halva maitse ja kujunduse üle.
Metoodilisi soovitusi:
-formaadiks piisab A 3, siis ei teki lapsel tüdimust
-reklaamlehe kujundus on vaid üks võimalus, lähenemine temaatikale võiks olla lapsekeskne
-tekst võiks olla kujundatud arvutiga
Hindamine:
-projektülesannete juures võiks hinnata mitme hindega-idee, sisu, kujundus
-kindlasti võiks autor esitleda ise oma tööd ja teised hinnata tulemust

teisipäev, 24. aprill 2012

"Hüppame batuudil"



Helen Roots, Marta Raidna


III kunstiklassi teemaks oli batuudil hüppavad lapsed, eesmärgiks figuuride keerulise liikumisasendi kujutamine. Kõigepealt oli vaja välja lõigata 3-4 keha (ovaali), need tuli paigutada paberile vaba kompositsioonina. Alles peale seda rääkisime teema lahti. Head näitlikku materjali pakub internet. Juurde oli vaja joonistada ülejäänud kehaosad, riided ja näod. Lõpuks oli vaja välja mõelda ka tegevuspaik.
Mõned soovitused:
-teema ja selle lahendus on keeruline ja raske, tööd jätkub mitmeks tunniks
-metoodiliselt on parem, kui teemat ei ava kohe, vaid alles peale figuuride paigutust-teema nimetamine hakkab kohe piirama lapse vaba ja loovat lähenemist
Kuidas hinnata:
-selle teema juures võib panna kolm hinnet-figuuride liikuvus, tagafooni lahendus ja üldmulje
-lapsele meeldib, kui talle seletatakse lahti hinde väärtus-siis ei tundu ka kehva hinne negatiivsena

esmaspäev, 23. aprill 2012

Jazzkaar 2012


Jazzkaar 2012 kunstikonkurss pakkus võimaluse lastele kujundada jazzi POSTKAART. 10 paremat tööd trükiti ära. Nende hulgas oli ka kahe minu õpilase tööd- Tuule Tensing IV bk ja Eliisbet Klement II kunstiklass. Auhinnad anti üle Jazzmaali pühapäeval 22.aprillil.

neljapäev, 19. aprill 2012

Projekt-"Laste mänguväljak"


IV klassile pakkusin projektülesandena välja mänguväljaku kujundamise. Töö oli kahepeale.
Projekt pidi valmima järgmise skeemi järgi:
1.mõelda välja mänguväljaku nimi
2.koht (kas park, hoov või.....)
3.luua vähemalt kolm erinevat mänguväljaku atraktsiooni-kiik, karussell ja loomakujuline ronimisvorm (need oli vaja kavandina visandada), kirjutada juurde materjal
4.joonistada mänguväljakust pilt
5.projekti esitlemine
Sedalaadi projektülesanne lähtub uuest kunsti õppekavast, arendab koostööd ja disainialast mõtlemist.
Hindamine:
-kuna töö on pikaajaline, siis võib hinnata kolme komponenti-atrkatsioonid, mänguväljak kui tervik, esitlus
-esitlusel on vajalik kindlasti anda ka suuline tagasiside

pühapäev, 8. aprill 2012

"Jonnib"-"Mari-Kisakõri"



III klassis on üheks teemaks jonniva lapse kujutamine. See on hea ülesanne emotsiooni väljendamiseks pildikeeles. Olen sissejuhatuseks rääkinud lastega, mis on jonn, kuidas see tuleb ja milline jonniv lpas välja näeb. Suureks ja heaks abiks on Imbi Valgemäe loetud lastejutt "Mari-Kisakõri". See pala on ilmekas ja pakub mitmeid häid alateemasid (Mari lilleaias, Mari piimakruusiga jne.) Veelgi enam on huvitav see, et jutu loeb täiskasvanud inimene.
Mõned soovitused:
-kavandil võiks otsida jonnimise poosi (istub, seisab, käte asetus, pühib pisaraid jne.)
-pisarate kujutamine (analoog vihma kujutamisega)
-loo leiad aadressil
http://arhiiv.err.ee/vaata/15280
Hindamine:
-antud teema hindamisel on kõige olulisem emotsiooni ja karakteri tabamine

12-ne värviring



III kunstiklassi üheks õppeülesandeks on 12-ne värviring. Kõigepealt jagame paberi ühte-ja teistpidi pooleks, seejärel juba 12-ks. Parem on seda teha õpilastega koos. Seejärel võiks märkida ära põhivärvide (kollane, punane, sinine) asukohad ning rääkida koos läbi, mis värvused segades põhitoonide vahele tulevad.
Mõned soovitused:
-jaotus võib tulla ka ebaühtlane
-kollane ei tohi olla sidrunkollane, punane võiks olla külmapoolne, siniseks ultramariin
-oranži, violetse ja rohelise peab segama valitud põhitoonidest, kasutada ei tohi karbitoone
-kõige kergem on segada kollase ja punase vahetoone, kõige raskem violetseid
-violetne toon võib sageli tulla ka pruunikas, sel juhul on põhitooni punane soojapoolne, sinine mitte ultramariin
-keeruline on lapsele ka kollakasrohelise segamine
-juhul, kui mõni värvitoon ei tule ootuspärane, tuleb segada uus ja katta KUIV värv üle
-värvide segamisel peab jälgima, et segatud värvi kogus oleks piisav pinna katmiseks
-segamisel peaks panema ikka heledamale toonile juurde tumedat, mitte vastupidi
-lõpuks võiks lastega koos lugeda üle värvide õiged nimetused-kollane, kollakasoranž, oranž, punakasoranž, punane, punakasvioletne, violetne, sinakasvioletne, sinine, sinakasroheline, roheline, kollakasroheline