VÄRVIPASS

7.tavaklassi kunstitunnis koostasime VÄRVIPASSI. Värviõpetus on kunstiõpetuses abiteadus ja mõningad teoreetilised põhiteadmised peaksid selgeks saama just kolmandas kooliastmes. Planeerisin teema kahele tunnile, kasutasime värvipliiatseid. Kunstiklassile olen pakkunud samalaadset tööd guaššide või värviliste paberitega. Formaadiks valisin A 4, mille murdsime pooleks. Õpilased tegid läbi rea praktilisi väikseid ülesandeid:

1.mis on värviõpetus, miks see on oluline

2.värv füüsikas ja inimese silmas, spekter

3.kolm põhivärvi

4.kuidas tekib 12-ne värviring, millised on värvide nimetused

5.valge, hall, must-helestamine, tumestamine

6.kolm kontrastvärvi paari

7.soojad ja külmad värvid, vaba kompositsioon

Metoodilisi soovitusi:

-oluline on, et iga õpilane läbiks protsess

-hea, kui see toimuks läbi vestluse ja arutelu

-värvipliiats annab väga hea tulemuse, õpilane kogeb, et ka värvipliiatsiga saab kujutada maaliliselt, näit. kollane + punane = oranž jne.

-hindamisel ei tohiks lähtuda põhimõttest, et tüdrukud teevadki korrektselt ja poisid lohakamalt

-värvipass võiks jääda õpimappi

"Värvimäed"

                                                           Marta Raidna 5 ak
V klassi kunstirühma õppeülesandeks oli põhitoonide helestamine. Selleks valisin värvimäed. Kõigepealt oli vaja joonistada kolm mäge, edasi jagada need osadeks. Järgnes värvide helestamine  valgega. Esiplaan muutus kaugenedes ja taevas silmapiiri suunas heledamaks. Värviülesandest arenes välja loovülesnaae, kus lisada võis suustaja, mägiküla, suusarajad jne. Lõpptulemus oli efektne.
Metoodilisi soovitusi:
-head eeskuju pakkus Aili Vindi värviraamat
-mäed peaks jagada mitte sirge vaid kaarjoonega
-suustaja figuuri tegid lapsed paberist, lõikasid välja, värvisid vildikatega ja kleepisid nn jalaga tööle-see tõi sisse ruumilise mulje
-maalile sobis ka lumesadu, siluetne linn, mets jne.
Mida hinnata?
-kuidas on saadud erinevaid heldaid värvitoone
-kui korrektselt on värviülesanne lahendatud
-fantaasia kasutamine maali lõpetamisel
-

Jäälilled

Kaarel Kütt, Jessica Babenko, Sandra-Liis Eensoo 6 klass

VI klassi värvusõpetuse ülesandeks oli segada erinevaid valgeid toone. Kujutada oli vaja jäälilli. Üllatavalt keeruliseks osutus lastel leida jäälille kujund, õie vorm. Ometi leidis igaüks oma lahenduse ja ka tulemused olid erinevad.
Mõned metoodilised soovitused:
-ilmselt oleks vaja vaadata jäälilli aknaklaasil, abiks on kindlasti ka pildid internetist
-maalimislaad võiks olla vaba, kas dekoratiivne või maaliline või.....
-ka pintsliga valge guaššvärvi pritsimine annab huvitava tulemuse (kuigi hambaharjaga pritsimine tundub vanamoodne ja halvamaitseline)
-efektse tulemuse annab kindlasti tume toonpaber

12-ne värviring

III kunstiklassi üheks õppeülesandeks on 12-ne värviring. Kõigepealt jagame paberi ühte-ja teistpidi pooleks, seejärel juba 12-ks. Parem on seda teha õpilastega koos. Seejärel võiks märkida ära põhivärvide (kollane, punane, sinine) asukohad ning rääkida koos läbi, mis värvused segades põhitoonide vahele tulevad.
Mõned soovitused:

-jaotus võib tulla ka ebaühtlane

-kollane ei tohi olla sidrunkollane, punane võiks olla külmapoolne, siniseks ultramariin

-oranži, violetse ja rohelise peab segama valitud põhitoonidest, kasutada ei tohi karbitoone

-kõige kergem on segada kollase ja punase vahetoone, kõige raskem violetseid

-violetne toon võib sageli tulla ka pruunikas, sel juhul on põhitooni punane soojapoolne, sinine mitte ultramariin

-keeruline on lapsele ka kollakasrohelise segamine

-juhul, kui mõni värvitoon ei tule ootuspärane, tuleb segada uus ja katta KUIV värv üle

-värvide segamisel peab jälgima, et segatud värvi kogus oleks piisav pinna katmiseks

-segamisel peaks panema ikka heledamale toonile juurde tumedat, mitte vastupidi

-lõpuks võiks lastega koos lugeda üle värvide õiged nimetused-kollane, kollakasoranž, oranž, punakasoranž, punane, punakasvioletne, violetne, sinakasvioletne, sinine, sinakasroheline, roheline, kollakasroheline

Natüürmort tahukatega.

IV klassi õpilastega maalis praktikant kunstitunnis tahukaid. Monokroomne maal on suurel määral õpetusliku eesmärgiga-tahukate kujutamine e vorm, värvi segamine, valguse-varju maalimine jne. Lapsele on algul huvitav, et ta tohib kasutada vaid ühte põhitooni, lisaks musta ja valget. Kuid töö muutub õige pea tüütavaks ja vaevaliseks-silm ei erista niipalju värve, segamine on tüütu jne. Kuid pingutus annab toreda tulemuse.
Mõned soovitused:
-esemeid võiks olla 2-3

-värviliste esemete valikul võiks lähtuda tooni astmestikust-näiteks valge tahukas, punane kruus, tumesinine vaas jne.

-draperii võiks olla lihtsa geomeetrilise mustriga

-töö käigus peaks jälgima, et valge kipstahukas jääks heledaks

-maalimisel peaks pöörama tähelepanu nn töökultuurile (värvi segamine jne.)

-efekti loob korrektoriga joonistatud tagafooni muster

Värvuspersektiiv maastikul.

5-ndas klassis õppisime värvi muutust maastikul e. kuidas tasapinnal maalida ruumi, kaugusi.

Kõigepealt jaotasime maastiku kolmeks plaaniks - esi-,keskmine- ja tagaplaan. Edasi algas maalimine järgmise põhimõttega-esiplaanile tugevamad, puhtamad toonid; keskmisele läbisegatud valgega ja tagaplaanile võimalikult heledad, soovitavalt lisades veel sinist. Taeva maalimisel peaks jälgima, et silmapiirile lähem osa oleks heledam, külmem.

Kuivanud maalile saab lisada puid ja pilvi. Siin on hea tuua sisse kujundi suuruse muutuse-esiplaanil puud suuremad, kõrgemad; tagapool väiksemad, madalamad. Pilved muutuvad silmapiiril väiksemateks.

Mõned soovitused:

-töö ei pea olema suure formaadiga

-kindlasti peaks harjutustööle järgnema kinnistamine e. suurem maal

-värviharjutust võib teha ka pastellidega, akvarellidega on teostus tehniliselt raskem

-maalimisel võiks õpetaja jälgida pintsli õiget tõmmet ning värvide segamist

"Kollane päevalill"

II klass segas kunstitunnis erinevaid kollaseid toone. Kujutasime päevalille.

Mõned soovitused:

-päevalille võiks näidata natuurist, sest lihtne ja selge lill võib osutuda vormilt keeruliseks (kroonlehe kuju, seemneketas jne.)

-hea oleks, kui õpetaja segaks koos lastega läbi erinevad kollased toonid, esialgu piisab valgega helestamisest ja mustaga tumestamisest (tulemus ROHELINE!); iseseisvalt võiks laps proovida segada kollast ka teiste värvitoonidega

-päevalille keskmine osa peaks olema maalitud erinevate pruunide toonidega, kui see on kuivanud, alles siis võiks peale maalida mustaga seemned

-tagafooniks soovitan kujutada erinevaid siniseid toone (näiteks taevas)

"Kevadvärvid"

III kunstiklass segas kunstitunnis erinevaid rohelisi värve. Kõigepealt jagasime paberi horisontaal-, vertikaal- ja diagonaaljoontega osadeks. Edasi oli vaja iga osa maalida erineva rohelisega. Värvisegamise ülesande juures on vaja jälgida õiget värvi paksust, maalimise korrektsust.
Et lõpptulemus ei jääks igav, pakkusin lastele lõigata värvilistest paberitest liblikaid. Lõpuks oli vaja liblikad paigutada alusele ja mõned mustrid peale kleepida. Tulemus oli kevadine ja rõõmus.

Mõned soovitused:

-sellel ülesandel on mitu eesmärki-värvide segamine, sümmeetrialõige (liblikas), kompositsiooni loomine

-värvide segamisel tuleks soovitada mitte kokku segada rohelist ja punast-tulemuseks on määrdunud toon

-lõpptlemusel peab jälgima, et liblikad ei tuleks liiga intensiivsed ja kirjud, see kaotab roheliste värvide sära, kõik olgu õiges mahus

-kasuks tuleb musta ja valge kasutamine, see tõmbab kirevuse tagasi

-lapse töö võib tulla ka nn magus ja ilutsev

"Värvilind"

I kunstiklassis olen teinud elementaarseid värviõpetuse ülesandeid, kus teatud osa on õpetuslik, teatud loominguline. Seekord kujutasid lapsed värvilindu või putukat uhke saba või tiibadega. Helestada oli vaja kolm põhivärvi. Seejärel võis igaüks kujutada kas lindu, kala, putukat või....... Tagafooni värvi valik sõltus linnu värvist. Lõpptulemus oli efektne ja rõõmus.

Mõned soovitused:

-I klassis piisab, kui laps näeb 4-5 erinevat värvi heldusastet

-õpetaja võiks ühe värvitooni helestamise lastega koos läbi maalida, siin on probleemideks õige värvi paksus, pintsli töö, missugune värv kõigepealt paletile panna jne.

"Lumelohe"

III kunstiklass segas tunnis erinevaid valgeid värvusi. Selleks kujutasime lumelohet, lumedraakonit või lumelindu. Helesinisele toonpaberile tegid lapsed alusjoonise ja värvisegamine hakkas pihta. Töö värvidega osutus raskeks, seetõttu oli vaja ka enam pingutada. Tumedad aktsendid palusin maalida tumesinisega.
Mõned soovitused:

-maalida võib dekoratiivselt või maaliliselt-valiku peaks tegema laps ise

-musta värvi ei tohiks lubada kasutada

-selle töö juures võiks hinnata ka paletil segatud värve

-valmis tööd lasin hinnata kõige tublimal poisil-ülemisse ritta valis ta viielised tööd, allapoole neljalised ja kõige alla kolmelised: hindamisel oli vaja arvestada värvide segamist ja üldmuljet;

protsessi peaks juhtima õpetaja

"Tigu"

Kolmanda klassi kahe tunni tööks oli segada erinevaid pruune värvusi. Selleks oli vaja kujutada tigu. Palusin lastel kõik värvikarbi toonid läbi segada pruuni värviga. Tulemused olid toredad ja värsked, dekoratiivsed ja maalilised.
Mõned soovitused:

-seekord hindas kõige huvitavama töö teinud Karmel Kai: kõigepealt selgitasin, mida hinnata (värvi segamine ja üldmulje), seejärel palusin panna tööd ritta hinnete järgi

6-ne värviring

I kunstiklassis tutvuvad õpilased kuuevärviringiga-kuidas segada kolmest põhitoonist uusi värve. Olen ikka värviülesanded püüdnud lahendada lastega mänguliselt. Ka seekord. Kõigepealt joonistasid lapsed paberile ringi, seejärel jaotasid selle kuueks. Õige oleks sedalaadi harjutustööd teha koos lastega. Kõigepealt maalisime põhitoonid-kollase, punase ja sinise: seejärel hakkasime sagama vahetoone. Edasi oli vaja värviringist kujundada kas kilpkonn, kala, lind jne.
Mõned soovitused:

-väiksel lapsel osutub ringi jagamine suhteliselt keeruliseks, seda peaks tegema koos õpetajaga

-iga värvikarp annab erinevaid põhitoone-kollane peaks olema munakollane, punane külmem ja sinine ultramarin

-jälgima peab pintsliga pinna katmist-ikka väikese tõmbega ülevalt alla, nii katab värv paberi paremini

-lastele oleks vaja õpetada värvide segamise nn kultuuri-kui palju võtta, kui suur osa segada

-heledamat värvi tuleks võtta paletile rohkem, tumedat vähem-kollast rohkem, punast vähem-punast rohkem, sinist vähem-kollast rohkem, sinist vähem

-kõige enam ebaõnnestub lilla e violetse värvi segamine, seda peaks õpetaja kontrollima ning lapsele seletama, miks ei ole võimalik sinu värvidega saada violetset

-hinnata võiks antud tööd kahe hindega-värviring ja üldmulje