skip to main |
skip to sidebar
Kaarel Kütt 7 k
7.klass lahendas graafilise kompositsiooni ülesande, kus pilt pidi lähtuma oma näo profiiljoonest. Klassikaaslase abiga sai joon paberile. Edasi jätkus kompositsiooni loomine. Graafiline lahendus oli vaba.
Metoodilisi soovitusi
-profiiljoon võiks jääda näiteks silmapiiriks, võib eraldada mõttemaailma minu ja ümbritseva vahel jne.
-ülesanne sobib hästi tuššitööna
29.mail joonistasid V kunstiklassi õpilased projektipäeva raames pilte Põhja-Tallinna kaunitest paikadest. Meie linnaosa valitsus soovis välja anda värviraamatu. Täna 1.septembril jõudsid trükilõhnased värvivihikud "Värviraamat põhjatallinlastele" kooli, kingituseks I klassi õpilastele. Pildid joonistasid Birgit Raidna, Aleksandra Kogerman, Karmel Kai Murumaa, Anni Klamus, Iris Varusk, Tiffany Jaakmees, Markus Mäekivi, Karmen Teesi Pregel, Heliise Tamm, Kärt Heinvee, Johanna Hint, Gaida-Erica Pärn, Danae-Gertrud Rits. Juhendas Jüri Mäemat. Vihiku kujundas Mihkel Mäemat.
Helriin Kolbak, Villi Tammer, Birgit Raidna 5 klass
V klassi ülesandeks oli joonistada kaasõpilase portree. Visandlik töö valmis kahe tunniga. Kuna põhjalikum portree joonistamine nõuab enam pingutust, siis tundus, et lapsed ei leidnud motivatsiooni jätkamiseks. Nüüd oli vaja õpetajal mõelda-kuidas edasi? Pakkusin variandi tehtut edasiarendada piletiks või kaardiks.
Vaatasime, kuidas on kujundatud fotoga dokumendid. Mõtteots oli lastele taas antud-jätkus uus väljakutse-KUJUNDADA KAS ENDALE VÕI KLASSIKAASLASELE KAART-PILET. Lõpptulemused olid põnevad!
Metoodilisi soovitusi:
-tähelepanu peaks juhtima, missugused kujunduselemendid on kaardil-piletil-pilt, kiri, tempel jne., missugune on sõnum
-kujundamisel ei pea viiendas klassis saavutama ideaalset tulemust, alles peaks jääma loomisrõõm
-formaat võiks olla A 3, kuigi A 2-le tehtud supersuur kaart tuli ka huvitav
-ülesannet saab edukalt siduda disainiga
Kuidas hinnata?
-pileti või kaardi hindab see, kes tellib, vajalik on ka põhjendus
I kunstklassi õpilastel valmis tunnis papist loom. Kõigepealt oli vaja mõelda,keda kujutada. Keha oli kõikidel ovaalne. Kes jõudis, võis selle ise kääridega välja lõigata, enamusel aitas õpetaja ja üliõpilane-praktikant. Pea, kõrvad, silmad ja saba kleepisid lapsed ise PVA-ga külge, jalad kinnitasime nn tapina.Teisel tunnil maalisid lapsed loomad guaššidega kirjuks ja rõõmsaks. Lõpuks toimus esitlus, kus igaüks pidi rääkima oma loomast, kes ta on, kus ta elab jne. Teised võisid esitada küsimusi. Tunnis valitses mõnus ja loov õhkkond.
Metoodilised soovitused:
-loovat ja aktiiõppele põhinevat tundi peaks õpetaja suunama ja jälgima delikaatselt ja julgustavalt
-reeglina saagu sellises tunnis valminud töö eest laps vaid KIITA!
-soovitav oleks, et lapsed töötaksid paaris, kuigi iagaüks teeb oma tööd-see arendab kaasõpilast märkama ja aitama; kui mõnele ei jätku paarilist, võiks selleks olla õpetaja ise
I kunstiklassi katsetel on olnud üheks ülesandeks pildi joonistamine jutu järgi. Seekord tegid seda eelkooli lapsed oma viimases kunstitunnis. Jutu leidmine on keeruline ja probleemne. Olen juba mitmendat aastat seda teinud ise. Nii on selge ka see, mida ja kuidas hinnata.
"Lõbus sünnipäev"
Oli ilus kevadpäev. Päike paistis, puud olid lehes ja linnud laulsid.
Mari pidas oma sõpradega koduaias sünnipäeva. Laua peal oli
suur tort. Kõik olid rõõmsad, mängisid ja tantsisid. Sünnipäevalt puudus ainult naabripoiss Peeter.
Korraga läks aiavärav lahti ja sealt ta tuligi. Peetril oli
kaasas suur roheline lohe. Lohel olid suured punased silmad, uhked sakilised
tiivad ja pikk saba. Ta oli nii suur, et vaevalt mahtus aeda ära. Kõik
sünnipäeva külalised olid ehmunud.
Kuid lohe oli sõbralik. Ta kinkis Marile suure nuku ja lilled.
Lohe kutsus lapsi endaga sõitma. Nii ronisidki kõik lohe selga ja teekond algas. Koos sõideti muinasjutumaale.
Seal jätkus sünnipäevapidu veel kaua.
Metoodilised soovitused:
-peale jutu ettelugemist võiks esitada lastele suunavaid küsimusi
1.Mis aastaeg oli?
2.Kus toimus sünnipäev?
3.Mida lapsed tegid?
4.Kes ilmus sünnipäevale hiljem ja mis tal kaasas oli?5.Kuhu lapsed läksid koos lohega?Selles loos on võimalik joonistada kahte sündmust, kas pidu või lohega lendamist. Lapsed valivad paraku selle, millele õpetaja emotsionaalselt enam tähelepanu suunab.
-soovitav on lugeda jutt veelkord ette
-Mida hinnata?-inimese kujutamist, fantaasiat, tegevuskohta, tegevust ine.
Triin Tartu, Danae-Gertrud Rits 5 k
V kunstiklassi natüürmort valmis seekord teistmoodi. Kasutada oli võimalik kõiki materjale. Tagafooniks võis kleepida kangast, pitsi, paberit jne. Esemed valmisid lainepapist. Nendele oli vaja kleepida taha nn väike jalake, et lõpptulemus tuleks ruumiline. Tulemused olid põnevad, kohati kitšilikud, kuid lapse töö juures sobiv.
Metoodilised soovitused:
-aluseks sobib tugevam papp, formaadilt mitte suur
-riide ja muu materjali kleepimisel võiks soovitada järgmist-paigutad nii, nagu paneksid üles seadeldist, tagafoon vertikaalselt, esiplaan horisontaalselt
-esemete kujundamisel võib kasutada värvi, kleepida peale riisi, mannat jne.
-õpetaja nõu võiks olla suunav, otsuse peaks tegema ikka õpilane ise
-ülesanne sobib ka paaristööks
Mida hinnata?
-kompositsiooni
-materjalide kokkusobivust
-tervikmuljet
Veel pilte
http://nagi.ee/photos/pelgulinnakunst/sets/356811/?init=18&start=522&seek=18
VII tavaklassi kunstitunni ülesanne oli luua must-valge kompositsioon. Vahenditeks käärid, must toonpaber ja valge kleeppaber. Õpilastel oli vaja lõigata suvalised valged tükid ning nendest luua kompositsioon. Kleeppaber võimaldas tööd teha puhtalt ja korrektselt. Lõpptulemus oli efektne.
Mõned metoodilised soovitused:
-tavaklassi kunstitund võiks olla kiire tempoga, tund ja töö
-sedalaadi ülesande juures on hea tähelepanu juhtida kompositsiooni suundadele, pingele, tihedusele jne.
-hindamisel peaks olema paindlik, sest kompositsioonitaju ei ole õpetatav vaid arendatav
