Sügisene mets.

                                          Kaarel Kütt 7 k

                                         Sandra-Liis Eensoo 7 k

                                             Annemari Riisimäe 7 k

VII kunstiklassi ülesandeks oli maalida sügisest metsa, seekord vana plastikkaardiga. Töö algas ilma kavandamata, ette joonistamata. Kõigepealt oli vaja paika panna puutüvede rütm, järgnes emotsionaalne maali loomine. Tulemuseks oli suhteliselt impressionistlik maal. Uudsust pakkus just see, et maalida saab ka ilma pintslita.
Metoodilised soovitused:
-paberi formaat võiks olla suurem
-värve kulub palju, sellega peab arvestama
-kasetüvede maalimine väldib nn karupruuni kasutamise
-avastada võiks erinevaid pinnalahendusi
Mida hinnata?
-emotsinaalsust
-kui on, siis ka ruumilisust

"Lõbustuste pargis"

                                          Kirke Leming  5 klass

                                             Christiin Lehtsaar 5 k
V klassi ülesandeks oli lõbustuspargi kujutamine. Enne teema alustamist tegid lapsed käeharjutusi viltpliiatsitega, et avastada joon ja rütm; nn käsi lahti joonistada. Põnev on kasutada mitut viltpliiatsit korraga.
Antud nn soditud pinna põhjal oligi vaja hakata looma pilti lõbustustepargist-kaartest said rongiteed, ringjoontest vaaterattad jne. Põnevust lisas lõpuks akvarelli kasutamine. Tööd tulid meeleolukad, mõned õhtused, mõned vihmased jne.
Metoodilisi soovitusi:
-viltpliiatsitega harjutusosa on mingil määral ka teraapilise mõjuga
-töö sobib hästi ka tavaklassile
-lõbustustepargi atraktsioone ei pea olema väga palju, hea on kui need eristuksid pildist musta vildika- või markerijoonena
-mitte kõikidele lastele ei ole jõukohane meeleolu loomine pildis, seda ei tohiks rangelt nõuda
Mida hinnata?
-hinnata võiks protsessis osalemise julgust
-meeleolu saavutamist
-ka ebaõnnestunud töö võiks saada positiivse hinde

"Robot või....."

II kustiklassi tunni loovülesandeks oli vaja kujutada robotit või tegelast kosmosest. Tehnilise lahenduse pakkus karbitäis värvilisi kleeppabereid, mis sobisid antud tööks väga hästi. Valgele poolele hakkasid lapsed kohe joonistama ja välja lõikama tegelase keha, pead jne. Jõukohaseks tegi töö see, et enamus detaile olid geomeetrilised. Lastele oli huvitav, et kleepimisel ei olnud vaja liimi ega pintslit ja käed jäid puhtaks. Lõppefekti andis korrektor, millega sai kujutada tähesadu. Must paber tõi välja kleeppaberi sära.
Metoodilisi soovitusi:
-töö ei pea olema suur (A 3)
-õpetaja võiks selgitada terminit dekoratiivne
-suuremate pindade kleepimisel võivad jääda kortsud, need aga saab näpuga kergelt ära siluda
-ülesanne sobib ka paaristööna

Kompositsioon oma näo profiiljoonega.

                                                     Kaarel Kütt 7 k
7.klass lahendas graafilise kompositsiooni ülesande, kus pilt pidi lähtuma oma näo profiiljoonest. Klassikaaslase abiga sai joon paberile. Edasi jätkus kompositsiooni loomine. Graafiline lahendus oli vaba.
Metoodilisi soovitusi
-profiiljoon võiks jääda näiteks silmapiiriks, võib eraldada mõttemaailma minu ja ümbritseva vahel jne.
-ülesanne sobib hästi tuššitööna

Värviraamat.

29.mail joonistasid V kunstiklassi õpilased projektipäeva raames pilte Põhja-Tallinna kaunitest paikadest. Meie linnaosa valitsus soovis välja anda värviraamatu. Täna 1.septembril jõudsid trükilõhnased värvivihikud "Värviraamat põhjatallinlastele" kooli, kingituseks I klassi õpilastele. Pildid joonistasid Birgit Raidna, Aleksandra Kogerman, Karmel Kai Murumaa, Anni Klamus, Iris Varusk, Tiffany Jaakmees, Markus Mäekivi, Karmen Teesi Pregel, Heliise Tamm, Kärt Heinvee, Johanna Hint, Gaida-Erica Pärn, Danae-Gertrud Rits. Juhendas Jüri Mäemat. Vihiku kujundas Mihkel Mäemat.

"Portreest -PILETIKS"

                                                 Helriin Kolbak, Villi Tammer, Birgit Raidna 5 klass
V klassi ülesandeks oli joonistada kaasõpilase portree. Visandlik töö valmis kahe tunniga. Kuna põhjalikum portree joonistamine nõuab enam pingutust, siis tundus, et lapsed ei leidnud motivatsiooni jätkamiseks. Nüüd oli vaja õpetajal mõelda-kuidas edasi? Pakkusin variandi tehtut edasiarendada piletiks või kaardiks.
Vaatasime, kuidas on kujundatud fotoga dokumendid. Mõtteots oli lastele taas antud-jätkus uus väljakutse-KUJUNDADA KAS ENDALE VÕI KLASSIKAASLASELE KAART-PILET. Lõpptulemused olid põnevad!
Metoodilisi soovitusi:
-tähelepanu peaks juhtima, missugused kujunduselemendid on kaardil-piletil-pilt, kiri, tempel jne., missugune on sõnum
-kujundamisel ei pea viiendas klassis saavutama ideaalset tulemust, alles peaks jääma loomisrõõm
-formaat võiks olla A 3, kuigi A 2-le tehtud supersuur kaart tuli ka huvitav
-ülesannet saab edukalt siduda disainiga
Kuidas hinnata?
-pileti või kaardi hindab see, kes tellib, vajalik on ka põhjendus

"Loom"

I kunstklassi õpilastel valmis tunnis papist loom. Kõigepealt oli vaja mõelda,keda kujutada. Keha oli kõikidel ovaalne. Kes jõudis, võis selle ise kääridega välja lõigata, enamusel aitas õpetaja ja üliõpilane-praktikant. Pea, kõrvad, silmad ja saba kleepisid lapsed ise PVA-ga külge, jalad  kinnitasime nn tapina.Teisel tunnil maalisid lapsed loomad guaššidega kirjuks ja rõõmsaks. Lõpuks toimus esitlus, kus igaüks pidi rääkima oma loomast, kes ta on, kus ta elab jne. Teised võisid esitada küsimusi. Tunnis valitses mõnus ja loov õhkkond.
Metoodilised soovitused:
-loovat ja aktiiõppele põhinevat tundi peaks õpetaja suunama ja jälgima delikaatselt ja julgustavalt
-reeglina saagu sellises tunnis valminud töö eest laps vaid KIITA!
-soovitav oleks, et lapsed töötaksid paaris, kuigi iagaüks teeb oma tööd-see arendab kaasõpilast märkama ja aitama; kui mõnele ei jätku paarilist, võiks selleks olla õpetaja ise