Uue aasta kalender

IV klassi oma kunstirühmaga tegime uueks aastaks ühistööna kalendri. Õpilasi on 13, seega jagasime ära igale ühele ühe kalendrikuu ning kõige tublimale jäi esilehe kujundus. Tore oleks, kui igale kuuluks kuu, kus tal on ka sünnipäev, kuid reeglina see ei õnnestu. Kuna kalender peaks olema ikkagi teemapõhine, siis ongi kõige olulisem valida, mida kujutada. Olen teinud looma-, rahvatantsu-,Tallinna jne. kalendri. Seekord oli aga teema laste tegevus vastavalt aastaaja meeleolule. Nii valmisid kavandid, seejärel A4 formaadile tintenpeni joonistused. Igale lapsele tegin ise valmis ühe kalendri-paljundasin joonistused, panin kokku kuud, klammerdasin, lisasin ülemisele servale iluriba ja augustasin, et oleks võimalik kalendrit riputada.
Mõned soovitused:

- kalendilehti peab tööprotsessis üle vaatama ja kuud reastama, sest üldmulje peaks tulema ühtlane ja stiilne, ikka kipub mõni kujundama lehe tihedama ja tugevama joonistusena, teine hõredama

-kalendrilehe võib teha ka linoollõikes, värvilisena, kui on hea paljundus jne.

-ka köitmisel on erinevaid nippe (seda võivad ka lapsed ise teha)

-kuupäeva numbritabeli võiks lõigata välja kalendrist ja kleepida joonistuse osana, kuu nimetuse aga ise kujundada

-kalender on hea kingitus ka koolile

Õppereis Helsigis

17.detsembril käisin 12. klassiga õppereisil Helsingis. Programmis oli tutvustada peamiselt kunstikogusid Ateneumis ja Kiasmas. Tegin õpilastele töölehe, kus üks küsimus-analüüs oli Akseli Gallen-Kallela loomingust, üks ülejäänud näituse piltidest ja kaks ülesannet Kiasmas moodsa kunsti teoste kohta. Pean oluliseks, et 12.klassi lõpetaja tunneks Põhjamaades eksponeeritavat kunsti. Sedalaadi õppereisi peaks suutma organiseerida kunstiõpetaja ise, veel parem, kui koos klassijuhatajaga.

"Päkapikud"

IV kunstiklassil valmisid vormiõpetusena päkapikud. Põivormi kokkupanek algas vanadest ajalehtedest. Kõigepealt oli vaja teha pea, seejärel keha, jalad ja käed. Ajaleht tuleb küllaltki tugevaks massiks kokku suruda. Seejärel lasin teibiga ajalehemassi kokku tõmmata ja üle kleepida väikeste tükkidega. Liimiks kasutasin PVA-d, kuigi õigem oleks kliister. Kui päkapikk oli valmis, järgnes riiete selga maalimine, mütsi tegemine.
Mõned soovitused:

-paberiga vormi mängimine vajab jõudu ja ettekujutust

-soovitada võiks ka nöo osad kujutada ruumiliselt

-näo maalimisel, peaks jälgima suhteliselt tõetruud väljendust (nina ei ole konks ega joon, suu ei ole kriips jne)

-pabervormi puhul jääb lõpptulemus stiilsem, kui kogu töö jääb paberist

Linn

III kunstiklassi ülesandeks oli valmistada ruumiline linnapilt, teemaks oli "Ehitus". See valmis rühmatööna. Kõigepealt oli vaja erineva suurusega karpidest alusele paigutada majad. Edasi kujundati tänavad, muru jne. Lisada võis hea lõpptulemuse nimel ka muid materjale. Kui töö sai valmis, oli vaja oma tööd esitleda-mida kujutati, mis miski on jne. Sedalaadi esitlus annab lapsele julguse ja arendab eneseväljendusoskust.
Mõned soovitused:

-kui mõni ei soovi teha rühmatööd, võib ka üksi teha, vägisi ei tohiks sundida

-tore on, kui mõni leiab omamoodi lahenduse

-ettevaatust!-liiga paljude erinevate materjalide lisamine võib teha lõpptulemuse kirjuks ja maitsetuks

-esitlusele peaks leidma rohkem aega, rääkimine ja oma mõtete väljendamine on sageli märksa olulisem kui väga hea tulemus

"Lumelohe"

III kunstiklass segas tunnis erinevaid valgeid värvusi. Selleks kujutasime lumelohet, lumedraakonit või lumelindu. Helesinisele toonpaberile tegid lapsed alusjoonise ja värvisegamine hakkas pihta. Töö värvidega osutus raskeks, seetõttu oli vaja ka enam pingutada. Tumedad aktsendid palusin maalida tumesinisega.
Mõned soovitused:

-maalida võib dekoratiivselt või maaliliselt-valiku peaks tegema laps ise

-musta värvi ei tohiks lubada kasutada

-selle töö juures võiks hinnata ka paletil segatud värve

-valmis tööd lasin hinnata kõige tublimal poisil-ülemisse ritta valis ta viielised tööd, allapoole neljalised ja kõige alla kolmelised: hindamisel oli vaja arvestada värvide segamist ja üldmuljet;

protsessi peaks juhtima õpetaja

"Tsirkuse hobune"

I kunstiklass kujutas hobust tsirkuseareenil jooksmas. Ülesanne oli raske, kuna hobuse jalgade liikumine on keeruline. Kõigepealt valmis kavand, seejärel alusjoonis. Kuna paljudele lastele oli tsirkus, areen ja prožektorid võõrad asjad, siis näitasin youtubest filme. Paberitooni valisin tumeda ning formaadilt küllaltki suure. Tööde maalimisel julgustasin lapsi maalima vabalt, pintsel "sodis" erinevaid värve, rütme ja jooni. Lõpptulemused olidki spontaansed ja huvitavad.

Mõned soovitused:

-laps peaks kujutama hobust just nii, nagu tema oskab, ei tohi lasta parandada õigeks

-kuna tsirkus on atraktiivne, siis võiks olla värvid "teravad" ja "toored"

-must ja valge panevad lõpptulemuse särama

-hobuse selga võiks lasta kujutada kas klouni või akrobaadi

"Jooksev hobune"

IV klass kujutas kunstitunnis hobust. Seekord värvilistest paberitest ja noalõikes. Töö teostamise põhimõte on analoogne vitraažiga. Must raam on see, mis seob hobuse. Sedalaadi raamistikke võib olla mitu-eraldi maastikule, eraldi kaugemale plaanile jne. Neljanda klassi õpilasele piisab aga 2.-3. osast. Ka tehniline teostus (noalõige) on keeruline. Tagafoonide paberid valisime aga värvilised, et lõpptulemus oleks särav ja rõõmus.
Mõned soovitused:

-antud töö järjekord ei saa selgeks õpetaja seletava jutuga, siin peab osaliselt kaasa tegema

-õpetama peaks pabernoa käsitlust, et lõikejoon ei jääks karvane ega käristatud

-lõpptulemusele võib lisada vildikaid, korrektorit jne.