pühapäev, 23. mai 2010

"Liblikas"




I kunstiklassis kujutasime liblikat-tore, värviline ja rõõmus putukas. Just liblikaga saab tutvustada sümmeetriatrükki (mõiste autorilt). Paljud lapsed olid sedalaadi tööd juba lasteaias teinud. Kõige parema tulemuse annab värviline toonpaber. See tuleb pooleks murda ja näidata ette, kuidas maalida liblikas vaid ühele poolele, seejärel vajutada maalitu osa teisega kokku- tekib sümmeetriline jäljend. Ja nii valmibki kaunis liblikas.
Mõned soovitused:

-tehnilne nipp tuleb ikkagi lapsele ette näidata klassi ees-põhimõttel-maalin joone-vajutan pooled kokku, maalin järgmise osa, taas pooled kokku jne. Töö valmib ja muutub rikkalikumaks järkjärgult.--värv (guašš) ei tohi ära kuivada enne kahe poole kokkuvajutamis

"Karu peab mesilasi"


Kirjanduslike lugude kujutamine on jäänud koolikunstis tagaplaanile. Ometi on see üks parimaid ainetavahelise (kirjandus) seoste väljundeid. Eriti häid tulemusi annavad lood vanematest lasteraamatutest.
II kunstiklass maalis H.Parijõe jutustuse "Karu peab mesilasi" ainetel. Lugesin loo ette ja arutasime, mida kujutada. Peategelased on karu ja mesilased-suur ja väike-kuidas neid kujutada, kuidas maalida? Probleeme jätkus küllaga. Kavandile järgnes alusjoonis ja edasi juba maalimine.
Mõned soovitused:
-mesilased tuleks kujutada suuremalt
-loo ettelugemisel peaks tooma välja kohad, mis pakuvad kujutamist, kus on ka tegevust
-lugemisel peaks tähelepanu suunama eesti keele rikkusele-kui mitme nimega mainib kirjanik karu ja mesilast (karu-päts jne.)
-karu maalimisel saab lasta segada erinevaid pruune värvusi, rohul aga erinevaid rohelisi
-hea tulemuse annab ka toonpaberi kasutamise

pühapäev, 16. mai 2010

Hõbemedal Jaapanist.

Penteli 40.Laste Kunstikonkursil Jaapanis pälvis minu I klassi õpilane
Christiin Lehtsaar hõbemedali. Töö nimi "Mina oma sõbraga".

Ühe tähe ruumiline kompositsioon.


Valikkursuse raames pakkusin tavaklassi õpilastele teha ruumiline kompositsioon ühe kirjatähega. Kõige parema tulemuse annab plokk-kiri, kus tähe kõik elemendid on ühelaiused.
Kõigepealt konstrueerisid õpilased ühe tähe (soovitavalt lihtsa vormiga-L, F, N, A jne.).
Seejärel oli vaja valgele paberile joonistada 10 tähte ning need välja lõigata. Järgnes tähe teatud osade murdmine ruumiliseks. Lõpuks oli vaja luua mustale alusele kompositsioon.
Mõned soovitused:
1.töö võiks olla märksa keerulisem, kui kompositsiooni loomisel kasutada rohkem tähti või ka erinevaid värve jne.
2.tähtede paigutamisel on soovitav jälgida horisontaalset ja vertikaalset suunda; tähtede erisuunaline paigutus ei anna oodatud tulemust
3.lõpptulemust peaks vaatama nii otse, kui ka igast küljest eraldi

Kompositsioon ühe figuuriga




VII kunstiklassi ülesandeks oli piiramata pinna kujundamine ühe figuuriga (sportlane). Kõigepealt oli vaja fotode abil joonistada liikuv figuur, seejärel kopeerida papile ja välja lõigata. Antud figuuri mitmekordse joonistamisega valmis tihe kompositsioon. Tehnilisel lõpptulemusel kasutati markerit ja vildikaid.
Mõned soovitused:
1.sedalaadi nokitsemisteema ei paku eriti loomingulist tööd, kuid arendab silma ja lihvib kompositsioonitaju
2.efektse lõpptulemuse saab, kui kasutada erksa vildikavärvi kõrval markeri musta
3.jälgida võiks, et kujundid joonistatakse pildipinnast välja
4.erinevad tekkinud pinnad võib lahendada erinevate faktuuridega
5. teema nokitsev laad rahustab ka närvilise õpilase

"Kevad maal"




I kunstiklassi ülesandeks oli kujutada koduloomi-hobust ja lehma karjamaal. Selle teemaga pidi saama selgeks kahe kõige suurema kodulooma erinevused ja sarnasused. Eeldasin, et linnalapse teadmised koduloomadest on napid, kuid vestlusega selgus, et kõik teavad ja on näinud koduloomi. See on ajamärk! Tagafooni lahendasime nappide vahenditega märkimaks ära maastiku osad.
Mõned soovitused:
1.piltide abiga peaks esile tooma kahe looma erinevused-lehma selg on sirge joonega, hobuse oma nõgus (et saaks ratsutada!)
2.rohusööjate kael on pikk
3.looma jalgade kujutamine on suhteliselt raske, seepärast võib kujutada ka nn inimestejalgedega loomi, küll jõuab hiljem õigesti kujutada ja selgeks õppida
4.looma värv ei pea olema vaid pruun, lehma võib kujutada ka must-valgena
5.töö võiks olla visandlik. lõpptulemuselt värske ja spontaanne

"Minu ema portree"

Emadepäevaks valmisid I kunstiklassil oma emadest portreed. Seekord oli tunni eesmärgiks õpetada selgeks näo osad. Oluline oli ka see, kas ema on rõõmus (suu nurgad ülespoole), tõsine või mõtlik. Tunni sissejuhatuseks rääkisid lapsed oma emast, seejärel valmis alusjoonis ja hakati maalima guaššidega. Tänu sellele, et jälgisin ja suunasin lapsi õigesti kujutama, tulid portreed ühetaolised, puudus isikupära.
Mõned soovitused:

1.tähelapanu peab juhtima, kui suur tuleb portree-kas elusuurune või suurem, heaks mõõduks on lapse enda käelaba suurus
2.näo osade asukohta tuleb mainida, kuid mitte rangelt nõuda õiget kujutamist
3.näo tooni saame kolme värvi segamisel-valge, punane ja liivakarva kollane, parimaks kontrolliks on lasta lapsel segatud värvi kõrvale panna oma käsi
4.silma kuju peaks olema piklik, mitte ringjoon ega täpp, silma sees on ka valget värvi
5.nina ei ole konks, ta on heledam, kui näo toon
6.suul on kaks osa-ülemine-ja alumine huul
7.kõige paremini saab laps aru näo osadest, kui näppudega kombata oma nägu-mis on kõrgem osa, mis madalam jne.
8.portree juurde peaks kuuluma ka kael ja kõrvad
9.juuksed ei ole värvikarbi pruunid, ka seal sees peaks olema varjundeid
10.esimesel korral, ei peagi kõike paika saama, portree kujutamine on keeruline ja raske, töökavas peaks see olema igas klassis