neljapäev, 11. veebruar 2010

"Putukad"-kuivnõel




Sügavtrükitehnikatest on koolis kõige lihtsam tutvustada kuivnõela tehnikat. Loomulikult on vaja siin ka vastavat trükipressi. Sel aastal kujutasime VII kunstiklassiga putukaid ja taimi. Plaadiks olen kasutanud aastaid vanu plastikplaate. Kunstivihikusse kirjutasid õpilased töö teostamise etapid:
1.kavandi valmistamine (kuna plaat on väike, siis piisab ühest motiivist)
2.kavandi kandmine kopeerpaberiga plaadile (tõmmis tuleb peegelpildis)
3.joonise välja kraapimine terasnõelga (võib olla ka sirkel, naaskel jne.)
4.kraabitud pind peab olema suhteliselt kare
5.trükkimise eel panna paber vette likku
6.trükivärvi panemine plaadile (spetsiaalne tampoon)
7.liigse värvi eemaldamine pehme lapiga
8.tõmmise tegemine
Mõned soovitused:
1.joonis tuleb teravam, kui paber jätta täiesti märjaks
2.põneva tõmmise saab, kui osa pinnast katta teise tooniga või jätta osa joonisest välja pühkimata
3.õpetada on vaja ka tõmmise õiget signeerimist
Kuivnõela tehnika pakub huvitavaid tulemusi, kui analüüsida õpilasega koos tõmmist!

kolmapäev, 10. veebruar 2010

"Millest ma unistan?"




II kunstiklassis väljendasid lapsed oma unistusi pildi kaudu. Kompositsiooni loomisel oli kaks ülseannet-kuidas ja kuhu kujutada ennast ja kuidas unistusi. Rääkisime unistustest lastega, koos vaatasime ka erinevaid pea asendeid, mis väljendaksid unistamist. Paraku osutus see keeruliseks. Olen antud teemat teinud ka VII kunstiklassis, tänu oskuste tasemele olid ka pea ja keha asendid ilmekamad.
Mõned tähelepanekud:
1.kuna tehnikaks valisin vildikad, siis võis kujutada ka väikeslt-laps jutustab oma pilti läbi kujundite
2.kõik pakutud unistused peaksid jõudma pildile ("Unistan, et mul oleks palju raha"-miks mitte lasta kujutada, teda puudutab see!)
3.pilt võibki olla kirju, sest unistusi on ka palju ja erinevaid
4.jälgida võiks viltpliiatsiga katmist-mitte sodida, vaid nn värvida, kasuks tuleb mustaga kontuurjoone rõhutamine

Portree kirjaga




X tavaklassi valikaine kirjatunnis kujundasid õpilased kirjaga portreed.
Sedalaadi kirjagraafikat nimetatakse kalligrammiks. Tunni algul oli vaja A 3 formaadile joonistada kaasõpilase portree. Seejärel analüüsisin näidistöid. Ülesanne oli jõukohane, kuna siin ei olnud vaja kujutada portreed ega kirja reeglipäraselt. Esmatähtis oli fantaasialend.
Mõned soovitused:
1.stiilsem tulemus saavutatakse vaid joonistatud kirjatähega
2.segamini-nii joonistatud kui ka kirjutatud teksti kasutamine annab küll kohati huvitavama tulemuse, kuid lõpptulemus kannatab
3.töövahenditeks soovitan kasutada musta markerit või tušši
4.nii võib kujundada ka oma kätt
Hulgaliselt fantaasiakirju leiab 1970.a. ilmunud raamatust "Buchstabenbilder und Bildalphbete", autoriks Robert Massin.
Teemat olen käsitlenud ka õpikus "Kaunis kiri" 2006.a.

reede, 5. veebruar 2010

Lumepalli veeretamine


II kunstiklassi lapsed said päris hästi hakkama küllaltki raske ülesandega-kujutada talvist liikuvat figuuri. Enne voolimist joonistasime skemaatiliselt läbi erinevaid keha asendeid. Hea oleks, kui laps suudaks voolida nii figuuri kui ka lumepalli ikkagi ühest tükist. Kuid võib lasta ka hiljem lisada pall.
Mõned soovitused:

1.jälgida oleks vaja, et voolitakse ikkagi välja kõik kehaosad (keeruliste asendite puhul võib jääda keha lühikeseks, sama ka jalgade ja kätega)
2.talveriiete kujutamine teeb figuuri kohmakamaks ja suuremaks
3.lapsed armastavad voolida liiga palju näppudega, tegelikult peaks kasutama rohkem voolimispulki, vorm tuleb lihtsam ja tahulisem
4.selg kipub jääma lame-siin tuleks juhtida tähelepanu selja kumerusele
5.kaelale annab paksuse sall
6.näo osad võivad jääda ka tegemata
7.kogu figuuri vormi tuleb jälgida igast küljest (alust pöörates, mitte figuuri kätte võttes!)
8.nn lumepall tuleb kleepida märja saviga figuuri külge, ühenduskohad kinni vajutada

Metslooma pea


I klassi skulptuuritunni ülesandeks oli kujutada metslooma pead. Kõigepealt vaatasime erinevate loomade pilte, rääkisime, miks on loomadel koon, kus on silmad võrreldes inimese peaga jne.
Voolimine algas taas suurest savitükist. Koonuosa ja kõrvad olid vaja välja vormida, mitte juurde panna.
Mõned soovitused:
1.kõrvad peaksid jääme pigem paksemad, jälgida sisevormi (laps tahab jätta kõrva serva õhukese, see aga murdub kuivamisel)
2.mitte unustada lauba osa
3.koonule lisada kindlasti ka suu ja ninaaugud
4.kuklal peaks olema kumerus
5.silm peaks olema erinev inimese silmast
6.kogu pea lasta katta faktuuriga (karva kujutamine)
Kuigi peame õigeks, et laps teeks kõik õigesti, peaks jätma alles kohati lapseliku, vigase ja rohmaka vormi.

kolmapäev, 3. veebruar 2010

Autoportree


Figuuri, sealhulgas portree kujutamine on kõige raskem. Seda õppeülesannet tuleb siiski harjutada igal õppeaastal. Et töö ei muutuks igavaks ja vaevaliseks, peab leidma uusi nippe ja lahendusi.
IX kunstiklassis olen teinud nii figuuri kui ka portreed vormi välja kustutamise meetodil.
Kõigepealt lasen katta paberi grafiidiga (võib ka söega), seejärel on vaja välja kustutada näo heledamad osad. Teravuse ja sära annab tööle pehme hariliku pliiatsiga varjude lisamine.
Soovitusi:
1.portreed tehes peab kasutama korraga nii kustutuskummi kui ka pliiatsit
2.kõige heledamad osad peab kustutama üle veel töö lõpus, sest käsi kipub grafiidi laiali nühkima
3.harilik pliiats peab olema väga pehme (8B, 9B)
4.oluline on ka sarnasuse tabamine

"Lumelinna liumägi"




VII kunstiklassi tunni ülesandeks oli luua ja disainida paberil etteantud tahukast üks atraktsioon lumelinna. Võimalik oli muuta tahuka kuju, juurde mõelda liurajad, sisemised käigud jne.
Kõigepealt joonistati tahukas, seejärel võis katta kogu paberi kas tolmuastelliga või akvarelliga (soovitav sinine toon), seejärel oli vaja muuta objekt jäälikuks ja külmaks.
Tehniliselt huvitavaks tegi töö viltpliiats, värvipliiats ja valge korrektor (vaid see andis võimaluse edasi anda lund ja jääd).
Töö lõpuks tuli tuua pilti ka elu. Seekord soovitasin joonistada siluetis figuure, et säiliks suur jalihtne vorm.