VII kunstiklassi ülesandeks oli maalida sügisest metsa, seekord vana plastikkaardiga. Töö algas ilma kavandamata, ette joonistamata. Kõigepealt oli vaja paika panna puutüvede rütm, järgnes emotsionaalne maali loomine. Tulemuseks oli suhteliselt impressionistlik maal. Uudsust pakkus just see, et maalida saab ka ilma pintslita. Metoodilised soovitused: -paberi formaat võiks olla suurem -värve kulub palju, sellega peab arvestama -kasetüvede maalimine väldib nn karupruuni kasutamise -avastada võiks erinevaid pinnalahendusi Mida hinnata? -emotsinaalsust -kui on, siis ka ruumilisust
Christiin Lehtsaar 5 k V klassi ülesandeks oli lõbustuspargi kujutamine. Enne teema alustamist tegid lapsed käeharjutusi viltpliiatsitega, et avastada joon ja rütm; nn käsi lahti joonistada. Põnev on kasutada mitut viltpliiatsit korraga. Antud nn soditud pinna põhjal oligi vaja hakata looma pilti lõbustustepargist-kaartest said rongiteed, ringjoontest vaaterattad jne. Põnevust lisas lõpuks akvarelli kasutamine. Tööd tulid meeleolukad, mõned õhtused, mõned vihmased jne. Metoodilisi soovitusi: -viltpliiatsitega harjutusosa on mingil määral ka teraapilise mõjuga -töö sobib hästi ka tavaklassile -lõbustustepargi atraktsioone ei pea olema väga palju, hea on kui need eristuksid pildist musta vildika- või markerijoonena -mitte kõikidele lastele ei ole jõukohane meeleolu loomine pildis, seda ei tohiks rangelt nõuda Mida hinnata? -hinnata võiks protsessis osalemise julgust -meeleolu saavutamist -ka ebaõnnestunud töö võiks saada positiivse hinde
II kustiklassi tunni loovülesandeks oli vaja kujutada robotit või tegelast kosmosest. Tehnilise lahenduse pakkus karbitäis värvilisi kleeppabereid, mis sobisid antud tööks väga hästi. Valgele poolele hakkasid lapsed kohe joonistama ja välja lõikama tegelase keha, pead jne. Jõukohaseks tegi töö see, et enamus detaile olid geomeetrilised. Lastele oli huvitav, et kleepimisel ei olnud vaja liimi ega pintslit ja käed jäid puhtaks. Lõppefekti andis korrektor, millega sai kujutada tähesadu. Must paber tõi välja kleeppaberi sära. Metoodilisi soovitusi: -töö ei pea olema suur (A 3) -õpetaja võiks selgitada terminit dekoratiivne -suuremate pindade kleepimisel võivad jääda kortsud, need aga saab näpuga kergelt ära siluda -ülesanne sobib ka paaristööna
Kaarel Kütt 7 k 7.klass lahendas graafilise kompositsiooni ülesande, kus pilt pidi lähtuma oma näo profiiljoonest. Klassikaaslase abiga sai joon paberile. Edasi jätkus kompositsiooni loomine. Graafiline lahendus oli vaba. Metoodilisi soovitusi -profiiljoon võiks jääda näiteks silmapiiriks, võib eraldada mõttemaailma minu ja ümbritseva vahel jne. -ülesanne sobib hästi tuššitööna
29.mail joonistasid V kunstiklassi õpilased projektipäeva raames pilte Põhja-Tallinna kaunitest paikadest. Meie linnaosa valitsus soovis välja anda värviraamatu. Täna 1.septembril jõudsid trükilõhnased värvivihikud "Värviraamat põhjatallinlastele" kooli, kingituseks I klassi õpilastele. Pildid joonistasid Birgit Raidna, Aleksandra Kogerman, Karmel Kai Murumaa, Anni Klamus, Iris Varusk, Tiffany Jaakmees, Markus Mäekivi, Karmen Teesi Pregel, Heliise Tamm, Kärt Heinvee, Johanna Hint, Gaida-Erica Pärn, Danae-Gertrud Rits. Juhendas Jüri Mäemat. Vihiku kujundas Mihkel Mäemat.
Helriin Kolbak, Villi Tammer, Birgit Raidna 5 klass V klassi ülesandeks oli joonistada kaasõpilase portree. Visandlik töö valmis kahe tunniga. Kuna põhjalikum portree joonistamine nõuab enam pingutust, siis tundus, et lapsed ei leidnud motivatsiooni jätkamiseks. Nüüd oli vaja õpetajal mõelda-kuidas edasi? Pakkusin variandi tehtut edasiarendada piletiks või kaardiks. Vaatasime, kuidas on kujundatud fotoga dokumendid. Mõtteots oli lastele taas antud-jätkus uus väljakutse-KUJUNDADA KAS ENDALE VÕI KLASSIKAASLASELE KAART-PILET. Lõpptulemused olid põnevad! Metoodilisi soovitusi: -tähelepanu peaks juhtima, missugused kujunduselemendid on kaardil-piletil-pilt, kiri, tempel jne., missugune on sõnum -kujundamisel ei pea viiendas klassis saavutama ideaalset tulemust, alles peaks jääma loomisrõõm -formaat võiks olla A 3, kuigi A 2-le tehtud supersuur kaart tuli ka huvitav -ülesannet saab edukalt siduda disainiga Kuidas hinnata? -pileti või kaardi hindab see, kes tellib, vajalik on ka põhjendus
I kunstklassi õpilastel valmis tunnis papist loom. Kõigepealt oli vaja mõelda,keda kujutada. Keha oli kõikidel ovaalne. Kes jõudis, võis selle ise kääridega välja lõigata, enamusel aitas õpetaja ja üliõpilane-praktikant. Pea, kõrvad, silmad ja saba kleepisid lapsed ise PVA-ga külge, jalad kinnitasime nn tapina.Teisel tunnil maalisid lapsed loomad guaššidega kirjuks ja rõõmsaks. Lõpuks toimus esitlus, kus igaüks pidi rääkima oma loomast, kes ta on, kus ta elab jne. Teised võisid esitada küsimusi. Tunnis valitses mõnus ja loov õhkkond. Metoodilised soovitused: -loovat ja aktiiõppele põhinevat tundi peaks õpetaja suunama ja jälgima delikaatselt ja julgustavalt -reeglina saagu sellises tunnis valminud töö eest laps vaid KIITA! -soovitav oleks, et lapsed töötaksid paaris, kuigi iagaüks teeb oma tööd-see arendab kaasõpilast märkama ja aitama; kui mõnele ei jätku paarilist, võiks selleks olla õpetaja ise
I kunstiklassi katsetel on olnud üheks ülesandeks pildi joonistamine jutu järgi. Seekord tegid seda eelkooli lapsed oma viimases kunstitunnis. Jutu leidmine on keeruline ja probleemne. Olen juba mitmendat aastat seda teinud ise. Nii on selge ka see, mida ja kuidas hinnata.
"Lõbus sünnipäev" Oli ilus kevadpäev. Päike paistis, puud olid lehes ja linnud laulsid. Mari pidas oma sõpradega koduaias sünnipäeva. Laua peal oli
suur tort. Kõik olid rõõmsad, mängisid ja tantsisid. Sünnipäevalt puudus ainult naabripoiss Peeter. Korraga läks aiavärav lahti ja sealt ta tuligi. Peetril oli
kaasas suur roheline lohe. Lohel olid suured punased silmad, uhked sakilised
tiivad ja pikk saba. Ta oli nii suur, et vaevalt mahtus aeda ära. Kõik
sünnipäeva külalised olid ehmunud. Kuid lohe oli sõbralik. Ta kinkis Marile suure nuku ja lilled.
Lohe kutsus lapsi endaga sõitma. Nii ronisidki kõik lohe selga ja teekond algas. Koos sõideti muinasjutumaale.
Seal jätkus sünnipäevapidu veel kaua. Metoodilised soovitused: -peale jutu ettelugemist võiks esitada lastele suunavaid küsimusi 1.Mis aastaeg oli? 2.Kus toimus sünnipäev? 3.Mida lapsed tegid? 4.Kes ilmus sünnipäevale hiljem ja mis tal kaasas oli?5.Kuhu lapsed läksid koos lohega?Selles loos on võimalik joonistada kahte sündmust, kas pidu või lohega lendamist. Lapsed valivad paraku selle, millele õpetaja emotsionaalselt enam tähelepanu suunab. -soovitav on lugeda jutt veelkord ette -Mida hinnata?-inimese kujutamist, fantaasiat, tegevuskohta, tegevust ine.
Triin Tartu, Danae-Gertrud Rits 5 k V kunstiklassi natüürmort valmis seekord teistmoodi. Kasutada oli võimalik kõiki materjale. Tagafooniks võis kleepida kangast, pitsi, paberit jne. Esemed valmisid lainepapist. Nendele oli vaja kleepida taha nn väike jalake, et lõpptulemus tuleks ruumiline. Tulemused olid põnevad, kohati kitšilikud, kuid lapse töö juures sobiv. Metoodilised soovitused: -aluseks sobib tugevam papp, formaadilt mitte suur -riide ja muu materjali kleepimisel võiks soovitada järgmist-paigutad nii, nagu paneksid üles seadeldist, tagafoon vertikaalselt, esiplaan horisontaalselt -esemete kujundamisel võib kasutada värvi, kleepida peale riisi, mannat jne. -õpetaja nõu võiks olla suunav, otsuse peaks tegema ikka õpilane ise -ülesanne sobib ka paaristööks Mida hinnata? -kompositsiooni -materjalide kokkusobivust -tervikmuljet Veel pilte http://nagi.ee/photos/pelgulinnakunst/sets/356811/?init=18&start=522&seek=18
VII tavaklassi kunstitunni ülesanne oli luua must-valge kompositsioon. Vahenditeks käärid, must toonpaber ja valge kleeppaber. Õpilastel oli vaja lõigata suvalised valged tükid ning nendest luua kompositsioon. Kleeppaber võimaldas tööd teha puhtalt ja korrektselt. Lõpptulemus oli efektne. Mõned metoodilised soovitused: -tavaklassi kunstitund võiks olla kiire tempoga, tund ja töö -sedalaadi ülesande juures on hea tähelepanu juhtida kompositsiooni suundadele, pingele, tihedusele jne. -hindamisel peaks olema paindlik, sest kompositsioonitaju ei ole õpetatav vaid arendatav
Vormiõpetuses on hea kasutada pappi, paberit ja nööri. Skulpturaalset objekti saab teha ka paaris-või rühmatööna. IV klassi ülesandeks oligi välja mõelda objekt, mille algvormiks oli papist kokku murtud neljakandiline vorm. Poisid valisid auto-või lennukikere, tüdrukud puutüve või lihtsalt kuubiku. Lisada võis jõupaberit, harutatud pabernööri jne. Valmis tööd oli vaja esitleda. Mõned metoodilised soovitused: -neljatahuline algvorm ei peaks olema eriti suur -kogu objekt võiks jäädagi papivärvi, guaššvärvi lisamine kaotab naturaalsuse -osade ühendamiseks võiks kasutada teipi, nööri või PVA liimi -rühma-ja paaristööd arendavad hästi koostööoskusi -teema jälgib ka taaskasutuse põhimõtteid
Kaarel Kütt, Jessica Babenko, Sandra-Liis Eensoo 6 klass
VI klassi värvusõpetuse ülesandeks oli segada erinevaid valgeid toone. Kujutada oli vaja jäälilli. Üllatavalt keeruliseks osutus lastel leida jäälille kujund, õie vorm. Ometi leidis igaüks oma lahenduse ja ka tulemused olid erinevad. Mõned metoodilised soovitused: -ilmselt oleks vaja vaadata jäälilli aknaklaasil, abiks on kindlasti ka pildid internetist -maalimislaad võiks olla vaba, kas dekoratiivne või maaliline või..... -ka pintsliga valge guaššvärvi pritsimine annab huvitava tulemuse(kuigi hambaharjaga pritsimine tundub vanamoodne ja halvamaitseline) -efektse tulemuse annab kindlasti tume toonpaber
Kärt ja Huko 6.a. Eelkooli kunstitunnis valmis lastel pilt jäälossist. Kõigepealt rääkisime jääkuningannast, tema lossist jne. Seejärel andsin A 4 formaadis sinise paberi, mille lapsed pidid murdma pooleks. Sealt oli vaja välja lõigata nii ruudud, ristkülikud kui ka kolmnurgad. Lahtivõetuna saigi valmis jääloss, mille lapsed kleepisid valgele alusele. Lõigatud tükkidest said lossile katused ja muud osad. Edasi oli vaja joonistada tegelased ja tegevuspaik. Lõpptulemus oli omapärane ja geomeetriline. Mõned metoodilised soovitused: -lastele on vaja ette näidata peamised töö etapid, tulemus on parem, kui seda teha üheskoos korraga; klassi ees näidates jääb distants mõnele kaugeks -töös peaks jääma nii õpetus- kui ka loovosa tasakaalu -mida lapsed õppisid-lõikamist, geomeetrilisi kujundeid, sümmeetriat-neid kõiki ei tohiks mõistetena rõhutada, tund olgu mänguline ja loov
Olen õpetanud kunsti, kirjaõpetust, skulptuuri, kunstiajalugu ja joonestamist Pelgulinna Gümnaasiumis juba 30 aastat. Miks ma nii kaua olen ühte kooli püsima jäänud. Eks ikka KUNSTI pärast. Iga aasta, iga päev ja tund on kordumatu. Olen koosatnud kirjaõpiku "Kaunis kiri" põhikooli vanemale astmele, samuti olen olnud kaasautoriks gümnaasiumi kunstikultuuri töövihikute koostamisel. Juhtisin kümme aastat Kunstihariduse Ühingut. Blogis kirjutatu põhineb minu enda isiklikul kogemusel. Illustratiivsed tööd on minu õpilaste looming. Piltide autorite nimed leiad Pelgulinna Gümnaasiumi kunstigaleriist.
Illustratiivsed pildid, tehnika ning metoodika on autoriõigustega kaitstud. Kui kasutad, ole hea ja tee viide!
I have taught art, calligraphy, sculpture, art history and drawing at Pelgulinna Gümnaasium (High School) for 30 years. Perhaps you ask why have I stayed at one school for so long? For the ART of course! Every year, every day and every class is a new experience. The childrens' creativity is always unique and spontaneous. I have compiled a textbook by the name "Beautiful lettering" (Kaunis kiri) for older grade school levels, as well as co-authoring a high school level workbook about the culture of art. I have been the director of the Art Educational Association for the past ten years. The blog is based on my own experiences. The illustrative work has been created by my students.
