"Kala neelas alla..."

IV klassis oli skulptuuritunni teemaks "Kala neelas alla...".
Ülesanne on keeruline, kuna siin peab lahendama mitu probleemi-kuidas näidata kala seest poolt, kuidas kujutada teemat üldse jne. Mõned õpilased suudavad haarata kohe vormi kui tervikut, mõned peavad terviku hiljem kokku panema. Mõlemat pidi võib teha, oluline kasutada õigeid töövõtteid.
Mõned soovitused:

-olen kogenud, et lapsed lahendavad keerulisi ja vahel abstraktseid teemasid väga huvitavalt ja spontaanselt, õpetajapoolne arvamine, nagu nii nad ei saa hakkama, ei osutu alati õigeks. Ka riskimisel on oma võlu!

-hea on, kui lapsed leiavad kala soomuste kujutamisel erinevaid variante

Munasjutt "Elevandi sünnipäev".

Muinasjutte, mis annavad infot lapse oskustest kujutada loomi, nende tegevust jne., on suhteliselt vähe. Ühe toreda jutu võib luua ka ise. Sel aastal kirjutasin loo "Elevandi sünnipäev".

Ühel ilusal päeval kaugel Aafrikas pidas elevandipoeg Jumbo oma sünnipäeva. Ta sai seitsme aastaseks.
Kõrge uhke palmi all oli suur tort, mille peal põles 7 küünalt.
Jumbo sünnipäevale oli tulnud uhke lakaga lõvi, pika-pika kaelaga kaelkirjak ja värvilise sabaga paabulind. Kõigil olid kingitused kaasas.
Pidu algas - elevandipoiss tantsis, lõvi laulis, kaelkirjak mängis pilli ja paabulind lehvitas sabaga tuult.
Kõik olid rõõmsad ja naersid üheskoos . Sünnipäeva lõpus puhus elevandipoiss tordil olevad küünlad ära.
Pidu kestis veel kaua.

Suunavad küsimused:
1.Kes pidas sünnipäeva?
2.Kus pidu toimus? (palmid)
3.Mis peol tehti?
4.Kes on kõige suurem loom? (joonistada kõige esimesena, hästi suurelt).

Natüürmort tahukatega.

IV klassi õpilastega maalis praktikant kunstitunnis tahukaid. Monokroomne maal on suurel määral õpetusliku eesmärgiga-tahukate kujutamine e vorm, värvi segamine, valguse-varju maalimine jne. Lapsele on algul huvitav, et ta tohib kasutada vaid ühte põhitooni, lisaks musta ja valget. Kuid töö muutub õige pea tüütavaks ja vaevaliseks-silm ei erista niipalju värve, segamine on tüütu jne. Kuid pingutus annab toreda tulemuse.
Mõned soovitused:
-esemeid võiks olla 2-3

-värviliste esemete valikul võiks lähtuda tooni astmestikust-näiteks valge tahukas, punane kruus, tumesinine vaas jne.

-draperii võiks olla lihtsa geomeetrilise mustriga

-töö käigus peaks jälgima, et valge kipstahukas jääks heledaks

-maalimisel peaks pöörama tähelepanu nn töökultuurile (värvi segamine jne.)

-efekti loob korrektoriga joonistatud tagafooni muster

"Loom, kala....."

III klass kasutas looma või kala (poisid lennuki) kujutamisel pappi. See on hea võimalus pakkuda vaheldust savitöödele, maalimisele ja joonistamisele. Seda enam, et pakendipappi jääb alati üle ja taaskasutus on moes. Lapsele saab selgeks sedalaadi vormiülesanne näidise või koostegemise kaudu. Seekord oli töö kahepeale. Kõige raskemaks osutus lõikenoaga papi lõikamine. Üksikud kehaosad liideti kokku nn kahvelühenduse ja PVA liimiga. Värv andis kujutatule ilmekust juurde. Mõned soovitused:
-lõikenoaga lõikamine ei ole ohtlik, kui teha selgeks põhireeglid, nuga ei tohiks pappi käristada -parem on suurem nuga (tera paksem)
-algklassides piisab väikesest tööst
-eelistama peaks rühmatööd, kuna siis on lastel võimalik omavahel arutada ja koostööd teha
-papist tehtu võib jääda ka värvita

Koomiksi töötoas.

IV klassi õpilastega käisime 8.detsembril koomiksi joonistamise töötoas. Selle võimaluse pakkus lastele Soome Instituut. Nii juhandasidki Joonas Eestist ja Petri Soomest töötuba.
Nii joonistasidki lapsed erinevate emotsioonidega tähti, põnevaid lugusid oma perest, piraatidest jne. Kõik see valmis väga ruttu, et käsi hakkaks kiiresti tabama karakterit. Kaks ja pool tundi läks ruttu, kui algul tehti tööd vaikselt, siis lõpupoole pakkus töötuba lõbu ja nalja. Igasugune õppekäik või osalemine töötubades on suur väärtus-kuidas neid aga sobitada koolipäevadesse on vahel probleemiks.

"Valge, talvine linn"

IV klass kujutas reljeefset pilti. Seekord oli vaja lõigata penoplastist välja majad, kleepida need alusele linnaks. Seda tööd on hea teha rühmatööna.
Mõned soovitused:
-õhema penoplasti lõikamine lõikenoaga on jõukohane ka väiksemale lapsele
-jälgima peab ohutustehnikat-kuidas nuga hoida, noa surumine (tera võib katki minna jne.); tegelikult ei tohiõpetaja ise karta, sest laps on ettevaatlik -penoplasti peaks liimima tugevamale alusel PVA liimiga
-kas majad värvida hiljem, jätta valgeks või....otsustavad lapsed ise, esitlusel peaks välja tooma põhjenduse
-rühmatöö tekitab küll elevust klassis, kuid iga arutelu arendab mõtlemist ja väljendusoskust

Jõulukaart.

Jõulukaarte on huvitav teha lastega erinevates tehnikates. V klassis pakkusin välja tehnikaks monotööpia. Töövahenditeks klaas ja guašš. Talve-või jõulumotiividega pildi maalisid lapsed spontaanselt kohe klaasile. Tõmmise tegemine aga osutus oodatust keerulisemaks. Guaššvärv kuivab väga ruttu-siin tuleb appi paberi märjaks tegemine. Just niiske paber tõmbab pikapeale värvi endasse, kaasa aitab ka paberi käega nn patsutamine ehk "maalitu välja meeltamine". Tõmmist on väimalik alati täiendada tintenpeni või kuld-hõbe markeriga jne. Lõpetatuse kaardile annab aga korrektne vormistus.