skip to main |
skip to sidebar
VII infopoliitika foorum "Kultuuripärand ja e-haridus" toimus Rahvusraamatukogus 20.septembril.
Maikuus koostatud samateemalise küsimustiku vastuste põhjal valmis ettekanne "Digitaalne või ehe kultuuripärand KUNSTI õpetamisel".
Lisainfo:http://www.nlib.ee/html/yritus/infofrm7/index.html
Birgit Raidna 5 ak
V klassi ülesandeks oli kujutada lõbustusteparki. Kuna pildi kompositsioon koosneb paljudest väikestest detailidest, siis on seda tööd hea teostada viltpliiatsitega.
Seekord proovisin teistmood. Kõigepealt voltisime musta paberi pooleks (A3) ja lõikasime välja poolkaared (sümmeetria mõiste), lahtivõetuna tulid välja põnevad ringid. Lisaks lõikas igaüks veel kaks lainelist joont. Alles nüüd teatasin teema ja õpilased hakkasid pildile otsima paigutust. Ringjoontest said vaaterattad, joontest huvitavad raudteed jne. Ülejäänu kompositsiooni lasin joonistada kohe musta vildikaga. Tööd said hoogsad ja spontaansed. Kes soovis, võis lisada värvi.
Mõned soovitused:
-kui mõni soovib lõigatud ringe edasi arendada muuks teemaks, tuleks seda ka lubada-oluline on fanataasia
Mida hinnata:
-fantaasiat
-üldmuljet
Olen kirjutanud lapsele sageli päevikusse kaks hinnet-näiteks
fantaasia 4
üldmulje 5
Sel teemal veel pilte
http://nagi.ee/photos/pelgulinnakunst/21429713/in-set/356811/
Jüri Mäemat
Kunstitunde võiks kasutada septembrikuu kaunite suvelõpu ilmade korral ÕUESÕPPELE. Olen käinud nii kevadel kui sügisel lastega koolimaja ümbrust joonistamas. Vaja ei olegi muud kaasa võtta, kui alus ja tintenpen. Oleme proovinud toonida valget paberit taimedega. Nii annavad näiteks võililled kevadel suhteliselt tugeva kollase värvuse, lehed rohelise; sügisel aga näiteks floksid imepärase sinise või roosa tooni. Mullaga saab kätte sügavaid pruune toone. Taimedega värvitud paber jätab nüansirikka õrna tooni, mille peale on võimalik tintenpeniga teha kas taimevisandeid või joonistada hoopis hoove ja maju.
Mõned soovitused:
-lastele võiks selgitada, et loodust peab siiski hoidma-kunstitunni lõpus ei tohiks jääda maha hunnik murtud taimi või lilli
10.klassi kunstikursus on lõppenud mitmel õppeaastal keskaja kunstiga. Tallinnas on seda väga hea siduda õppekäiguga vanalinnas. Pean oluliseks kahte eesmärki:
1.kaasata õpilased ise protsessi
2.tutvustada giiditööd-kuidas läbi viia ekskursiooni
Kõigepealt töötan välja marsruudi, kuhu jäävad vanalinna kõige olulisemad objektid. Seejärel valivad õpilased kahepeale ühe vaatamisväärsuse, mida on vaja tutvustada kaasõpilastele.
Näiteks-Toompea (Riigikogu hoone), Aleksander Nevski katedraal, Toomkirik, Pikk ja Lühike Jalg, Niguliste kirik, Kullo Lastegalerii, Raekoja plats (Raekoda), Püha Vaimu kirik, Suurgildi hoone, Mustpeade vennaskonna hoone, Oleviste kirik, Rannavärav.
Mõned soovitused:
-kindlasti peab käima ise enne marsruudi läbi
-alati peaks täiendama õpilase juttu, leidma mõned huvitavad faktid, kuna enamus kasutab ettevalmistuseks internetipõhist materjali
-oma kodukanti peaks tundma, olema valmis seda tutvustama vajadusel ka turistidele
-sedalaadi õppekäiku võib teha ka oma kodukandis väikelinnas või maal
Mariliis Laiakask, Helen Roots, Eliisbet Klement
II klassi kunstirühma ülesandeks oli luua ruumiline pilt-makett teemale "Meie muinasjutt". Sedalaadi töid on hea teha rühmatöödena. Kõik pidid lähtuma kompositsiooni peaelemendist-lossist. Tegelased, tegevus jäi enda välja mõelda ja lahendada. Tehnikaks pakkusin välja viltp-ja värvipliiatsid.Lastele pakuvad ühised projektülesanded suurt rõõmu.
Mõned metoodilised soovitused:
-projektiülesande lahendamisel peab domineerima lapse idee ja teostus, õpetajapoolne suunamine olgu väga delikaatne
-tööde teostus ei peagi olema lapsel ideaalne, natuke loovat lohakust tuleb kasuks lõpptulemusele
-tehniliselt peaks näitama puude, majade ja tegelaste toestamist nn jalakestega
-rühmatöös saab jälgida laste omavahelisi suhteid
Kuidas hinnata:
-rühmatööde esitlemisel võiks kasutada kujundavat hindamist-anna hinnang hästitehtule, kiida; anna nõu mõnele ebaõnnestumisele
Alesja Gorbunova
Gümnaasiumi kunstikursuse üks tunni teema on gooti e keskaja kunsti tutvustus. Peale kunstiajaloopõhise osa tutvustamist pakkusin lahendada praktilise ülesandena joonistada visandlikult Tallinna keskaegset hoonestust (aluseks fotod).
Lisaks oli vaja mõelda inimesed või tegelased, kes elasid antud majas, panna neile nimed,mis nendega juhtus jne.
Sedalaadi visuaalne ja fantaasipõhine loovtöö pakkus suurt huvi. Gümnaasiumi uus riiklik õppekava peakski olema kunstiõpetajale paindliku ja loova lähenemisega. Kunstiajaloo loeng peaks asenduma laiapõhjalise ajastu mõistmisega, seoste loomisega ja iseenda suhestumisega.
Metoodilisi soovitusi:
-joonistuse võib asendada ka fotodega
-hoonetest võiks valida näiteks kiriku ja keskaegse kaupmehe elamu
Kuidas hinnata:
-sedalaadi töid võiks esitleda või hoopis koostada kogumik või......ja kas hinne ongi kõige olulisem??
IV klassi kunstitunni ülesandeks oli joonistada kompositsioon jalgratturitega. Tunni alguses oli vaja teemat teadmata teha lihtsalt käe harjutusi, joonistades lõputu hulk ringjooni. See oli osaliselt ka teraapilise mõjuga. Kui paber sai ringjooni täis, said lapsed teada teema-ringidest said rattad ja ratastele tuli joonistada figuurid. Töö oli täis avastusi ja otsimist.
Metoodilisi soovitusi:
-ringe joonistades peab käsi olema randmest vaba ehk õhus-pliiats puudutab vaid paberit
-ringjooni võiks lasta joonistada paberi mõlemad pooled täis, sest käsi harjub ja joon muutub vabamaks
-figuurid võib kujutada ka siluetselt, töö võiks jääda visandlik
-ratturid võivad kattuda, paberist välja minna jne.-sedalaadi paigutust peab julgustama tegema
Kuidas hinnata:
-hinnata võiks paigutuse julgust ja originaalset lõpplahendust
